Kaitseväe juhataja Terras: Eestisse saabuvate üksuste põhiülesanne on kaitse, heidutus ja lahinguvalmidus

Ühendkuningriigis kahepäevasel visiidil viibinud kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras kohtus 21. septembril oma ametivenna õhuväemarssal Sir Stuart Peachi ja maaväe ülema asetäitja kindralleitnant Sir James Everardiga, et arutada NATO üksuste kohalolekuga seotud küsimusi. 

Kindralleitnant Riho Terrase sõnul jagavad Eesti ja Ühendkuningriik sarnast arusaama nii hetkel Euroopas valitsevast julgeolekuolukorrast kui Eestisse saabuvate üksuste ülesannetest. Kaitseväe juhatajad jõudsid ühisele arusaamisele, et Eestisse saabuvate üksuste põhiülesandeks on kaitse ja heidutus ning seetõttu peab saabuv üksus olema lahinguvõimeline juba esimesest päevast alates. 

“Eestil ja Ühendkuningriigil on ligi sajandipikkune side, meie sõdurid on koos teeninud Afganistanis ning praegune üksuste toomine võimaldab seda sidet veelgi tugevdada,” ütles Ühendkuningriigi kaitseväe juhataja õhuväemarssal Peach, kelle sõnul saab üksusi puudutavatest detailidest rääkida peagi. Ühendkuningriik jätkab panustamist Euroopa julgeolekusse. 

Visiidi raames sai kaitseväe juhataja ülevaate julgeolekuolukorrast ning käimasolevatest operatsioonidest, viisi teisel päeval pidas kindralleitnant Terras ettekande kuninglikus kaitseuuringute kolledžis ning külastas Molesworthis asuvat NATO luurekeskust. 

Pildil: Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras visiidil Ühendkuningriigis.
(Foto: Kaitsevägi)


XII Balti päev toimus Sollentunas

Eestlased, lätlased, leedulased ja eestirootslased on juba 12 aastat järjest korraldanud Balti päeva, kus tutvustatakse üksteisele ja rootslastele oma kultuuri. 

Varem on Balti päeva peetud Grödinge Hembygdsgårdenis, sellel aastal kohtuti Sollentunas Hersby Hembygdsgårdenis. 

Ilmataat oli laupäevaks, 10. septembriks, saatnud tõeliselt sooja ja päikeselise suveilma. Publik sai avaral taluhoovil istuda murul ja nautida päikest ja kultuuriprogrammi. Kuna selle aasta programmi korraldajateks olid lätlased, oli programmis rohkem läti koorilaulu ja läti rahvatantsu. Esinejate seas oli ka Stockholmi Eesti rahvatantsurühm Virvel. Leedu rahvatantsijad ei olnud veel suvepuhkuselt tagasi jõudnud. Lisaks esinemistele õpetati tantse ka publikule. Eriti tore oli näha Läti Huvikooli lapsi laulmas ja tantsimas! 

Müügilettidel oli käsitööd, raamatuid, värskeid juur- ja puuvilju, pirukaid, kooke ja muud söögipoolist. Sepikojas tagus rauda leedu sepp. Lastele oli loterii toredate võitudega. 

Kuna eesti, läti ja leedu ning eestirootslaste keskorganisatsioonid Rootsis on viimasel kolmel aastal omavahel tihedat koostööd teinud, siis on tekkinud Balti koostöögrupi liikmete vahel lähedased suhted. Balti päeval oli hea võimalus suhelda omavahel ja küsida teineteise tegemiste ja käekäigu kohta. 

Järgmised Balti päevad toimuvad sealsamas Sollentunas Hersby Hembygdsgårdenis 9. septembril 2017 eestlaste korraldusel. Ettevalmistused käivad juba 2018. aasta Balti riikide 100. juubeliaasta Balti päeva korraldamiseks Skansenis. 

Pildil: Stockholmi Eesti rahvatantsurühm Virvel tutvustamas eesti rahvatantse. Tantsu “Raksi-Jaak” esitavad (vasakult) Viive Näslund, Nils Sjölund ja Kristel Pruss ning Kadri Valter, Karl Annus ja Ingrid Linnas.
(Foto: Taave Sööt Vahermägi)

 

Saaremaal toodetakse nööpe Rootsi armeele

Rootsi sõjaväe esindajad sõlmisid kahe näda la eest lepingu Saaremaal tegutseva Rootsi ettevõttega Sporrong, mis hakkab valmistama Rootsi sõjaväe ajateenijatele mundrinööpe ja eraldusmärke. 

Nädalaleht Eesti Ekspress kirjutas, et nööbid on vasesulamist, lakitud ning kaaluvad 2,5 kuni kuus grammi. Rootsi läheb taas üle kohustuslikule ajateenistusele. 

Sporrong Eesti OÜ tegevjuht Hendrik Karlson ütles, et mundrite tarvis tehakse 34 erinevat artiklit tooteid. Sporrong on tegutsenud üle 350 aasta. 1970. aastatel koliti tootmine Rootsist Soome ja 1990. aastatel Soomest Eestisse. Sporrong toodab mundrinööpe ka Leedu kaitseväele ning Eestis riiklikke teenetemärke. 

Pildil: Kahtlemata õige uhkemad mundrid on kuniungalossi auvahtkonna soldatitel. Kuressaares valmistatud nööpe nende mundritel veel ei ole.
(Foto: Rootsi relvajõud)


an imageEestisse rajatakse uut kiire interneti baasvõrku

Majandusminister Kristen Michal allkirjastas käskkirja, millega kinnitas uue lairiba baasvõrkude investee-ringute kava. Käskkirja alusel rajatakse täiendavad ligi 948 km kiire interneti tagamiseks vajalikku baasvõrku maksumusega 12,7 miljonit eurot. 

“Tänaseks on rajatud juba ligi 4400 km kiire interneti baasvõrku. Baasvõrk loob eelduse valguskaabli toomiseks kodudesse, kuid ka mobiilse interneti pakkumiseks ning 5G tulekul on baasvõrk samuti asendamatu. Antud voorus saavad baasvõrguga paremini kaetud Hiiumaa, Muhu saar, Peipsi läänekallas ja Läänemaa,“ sõnas minister Michal. 

Täpsemalt rajatakse järgmises etapis baasvõrku Mustvee-Kallaste-Võnnu-Tartu Anne, Risti-Turba-Kernu, Prillimäe-Juuru-Hageri, Tudu-Roela-Avinurme-Iisaku, Ridase-Pivarootsi-Virtsu-Muhu, Sadala-Torma-Palamuse-Vara-Tartu Raadimõisa ja Tuksi-Noarootsi-Vormsi-Linnamäe, Taebla-Palivere asumite vahet. Lisaks ka tervikuna Hiiumaale. 

Eesti lairiba baasvõrgu ehk EstWini projekti eesmärgiks on, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest oleks baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. Kokku on kavas ehitada ca 6600 km kogu riiki katvat baasvõrku. Täna on valmis ca 4400 km baasvõrku. 

Raha kahe SFi perioodi peale kokku kulub ca 81 miljonit eurot. See jaguneb: 68 miljonit riigi raha SF-st, lisaks operaatorite omaosalus 12 miljonit eurot. Baasvõrgu terviklik valmimine on plaanitud 2018. aasta lõpuks.


an imagePärnakate algatusel on Sipsik külastanud üle poolesaja maailma riigi

Kingitusena Eesti 100. juubeliks on algatanud pabernukk Sipsiku ümbermaailmareisi ja tänaseks on Sipsik külastanud napilt üle poolesaja riigi. Käimata on näiteks Madagaskaril, Brasiilias ja Jaapanis. 

Aitame Sipsikul maailmale tiiru peale teha! Ülesanne on lihtne: prindite värviprinterist Sipsiku, lõikate mööda piirjoont välja ja võtate reisile kaasa. Reisil olles näitate Sipsikule mõnda sellele maale iseloomulikku vaatamisväärsust või olukorda ja teete foto. Hea oleks, kui jääte ise või jääb reisikaaslane pildile. Foto tegemise koha ja kuupäevaga tuleb saata e-posti aadressile fringe@parnufringe.ee. 

Sipsiku pabernuku printimiseks leiab http://www.reiser.ee/ prindi-sipsik/. Käidud ja käimata riikide nimekirja leiab reiser.ee veebilehelt, kus nendes riikides, kus Sipsik on käinud, on võimalik seal tehtud fotosid vaadata. 

Rootsis on Sipsik praeguseks käinud neljal korral – ühel korral koos Evelin Ilvese ja Malle Grönlundiga, teisel korral koos Erich Krigeriga. Rootsis on Sipsik jõudnud vaadata ka Riksdagshusetit ja käia Moras, Vasaloppetil. Eesti juubeliks valmib Sipsiku reisist tehtud ja Pärnu Fringe Festivalile saadetud fotode näitus. 

Kingituse algatajad on Pärnu Fringe Festival ja MTÜ Arenduskeskus PRO MAGISTER.

  • Get free stats from GoStats.

Värskes
Eesti Päevalehes:

Lk 1: •Presidendivalimised kukkusid läbi 

Lk 2: •Juhtkiri: Mis see siis olgu! •Kriis Keskerakonnas, •Presidendivalimised kukkusid läbi (järg), •Justiitsminister Reinsalu: Otto Tiefi valitsus andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse 

Lk 3: •Kaitseväe juhataja Terras: Eestisse saabuvate üksuste põhiülesanne on kaitse, heidutus ja lahinguvalmidus, •Helme kahtlustab 5. kolonni olemasolu, •President Toomas Hendrik Ilves rääkis USA väljaandele riigipeade naiivsusest ja õpetas uue sõna 

Lk 4: •Peaminister: Haigekassa eelarve koostamisel tehti mitu ilmselget viga, •Matti Maasikas: Eesti prioriteet Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammis on digiturg, •Eestisse rajatakse uut kiire interneti baasvõrku, •Raha ja tervis 

Lk 5: •Aasia asjatundjate järelkasvu üle nuriseda ei saa, •Eestlaste ettevõttel on ambitsioon saada maailma suurimaks, •TÜ rände- ja linnauuringute keskus sai uue juhi, •Ministeerium koondab 2018. aasta kevadeks haridusteabe ühte portaali 

Lk 6 ja 7: •Isevärki Peipsiveer: üks vald, veidi enam kui pool tuhat elanikku ja neli erapoodi, •Eesti toidu kuu: parim mahetootja 2016 on OÜ BioMari, •Sibulatee läks avatud puhvetite tõttu umbe, rahvast vooris nagu murdu 

Lk 8: •Mõtisklusi Rootsi elust: Rootsil läheb väga hästi, Eesti toit ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta! 

Lk 9: •XII Balti päev toimus Sollentunas, •Kultuuriline neljapäevaõhtu Eesti Seenioride Kodus Gröndalis, •Eskilstuna Eesti Selts tähistas taasiseseisvumise 25. aastapäeva 

Lk 10: •Sport: Ime jättis võrkpallurite EM-lootuse ellu, •Golf on väga lihtne, aga raske mängida 

Lk 11: •Malenurk, •Viido pajatab: Vana koer uusi trikke õppimas, •Eestis oli suvi sajune, •Mälestades minu vanaisa, •Saaremaal toodetakse nööpe Rootsi armeele 

Lk 12: •Pärnakate algatusel on Sipsik külastanud üle poolesaja maailma riigi, •Lastenurk, •Kuulutused 

Lk 13: •Sünnipäevalapsed, •100 ruudu ristsõna – september 

Lk 14: •Kohalik elu, •Leinateated, •Kiriklikke teateid, •Kuulutus, •Tänu 

Lk 15: •Lugeja kirjutab: Tiit Made ja Eesti Maja, •Palju õnne! •Uus raamat: “Jag ser i minnet än – Estland”, •Teatri- ja kinosõbrad, tulge “Sokisööjaid” vaatama ja tegema ning filmitegemist õppima! 

Lk 16: •Paarsõnad, •Nalja kah! •Estival 2018 on tulemas, •Kuulutused, •Estniska Dagbladet idag






Liitu meiega Facebookis