21. märts on Nukuteatrite päev

0
92

FOTO: Unima Eesti Keskus

Kui Taevataat jõudis järjega inimese loomise juurde, ja kui siis inimesi sai palju, kutsus ta nad kokku ja jagas neile nende keeled. Imekaunid keeled andis ta inimestele, et nad laulaksid ja luuletaksid ja sellega maailma aina kaunimaks kujundaksid ja et maailm oleks järjest huvitavam, ilusam ja et kõigil oleks siin rõõmus meel. Küllap oli tema salasooviks luua niisugune maailmakord, mida tema siis ülevalt vaataks kui head teatrietendust. Taevataat tahtis teatrit teha, ja tegigi. Ja William Shakespeare oli mees, kes teatas sellest Taadi plaanist maailmale: MAAILM ON LAVA JA MEHED-NAISED KÕIK VAID NÄITLEJAD. NAD TULEVAD JA KAOVAD… Ilus ja pikk monoloog lugemiseks komöödiast „ Nagu teile meeldib”. Soovitan.

Juhtus nii, et inimesed mängivad omi rolle geniaalse kergusega ja lõppematu hulga tüüpide valikuga. Nad nimetavad end draamanäitlejateks ja mõned nende seast teevad koomilist teatrit. Neil on lihtne oma asja ajada: kleebi habe ette, pane võõrad riided selga ja tee, mis tahad, ära sind ei tunne keegi. Teised jälle teevad oma teatrit lauldes ja seda suure orkestri saatel. Seda nad nimetavad ooperiks. Kolmandad ei räägi ega laula,vaid tantsivad ja see on tantsuteater. Ja siis avastasid inimesed Taevataadi saladuse: kui inimene on laval ja teine on saalis ning vaatab laval olija toimetamisi: see ongi teater. Taadi teater on siis seesugune, et tema on üksinda saalis ja meie oleme laval kõigi oma saalidega.

Ei läinud mööda just palju aega, kui keegi nutikas naljamees taipas,et selle asemel, et nägu määrida, parukat teha, habet kleepida, küüru selga meisterdada, võib ta meisterdada nuku ja panna hoopis selle inimest parodeerima. Nii sündis nukuteater kõigi oma õdede-vendadega: varjuteatriga, marionetiteatriga, veeteatriga, noteatriga, kabuki teatriga, jaavateatriga… Soovitan materjalisse kaevuda ja kümneid avastusi nautida.

Teatri liike on väga palju sellepärast,et inimesed on erisuguste annetega. Kes laulab, kes tantsib, kes on sõnakunstis veenev, vähe on neid kes suudavad neid kõiki hallata. Igal teatri liigil on omad väljendusvahendid. Ja selleks, et teha head teatrit, peab neid väljendusvahendeid hästi tundma ja meisterlikult haldama. Iga tõsiselt võetav teatri tegija valdab oma töövahendit täiuslikult. Meie väljendusvahend on nukk. Kui võrrelda nukuteatrit sümfooniaga, siis meie nukk on viiuliga samas raskusastmes. Nukk näitab inimestele, kes saalis, missugused me oleme ja missugused me võiksime olla, kui me vaid tahaksime…. või oskaksime. Tove Janssoni Muumitrolli Mamma arvamus asjast: Selleks et kunstnikuks saada, peab alustama lapseeast. Nukuteatri kunst on kunstide seas üks keerulisemaid. Pealtnäha teater nagu ikka: räägitakse, lauldakse, tantsitakse, armastatakse, vihatakse, võideldakse tõe ja õiguse pärast. Rappa läheb kogu moos, kui hakatakse järgima kõiki realistliku draamaetenduse seadusi. Tähtis on, et nukunäitleja mõte ja kujutlus oleksid nuku elavaks mängimisel täidetud poeetilise üldistuse ja kujundite selgusega. See on meie keeles „Nukumõtlemine”.

Selleks, et olla ühiskonnale vajalik, peame me näitama ühiskonnale tema nägu ja tegu. Aitame oma vaatajaskonda suureks saamise teel. Meie publik saalis on uudishimulik, õpihimuline, siiras ja aus. Selle eest me peaksime teda AUSTAMA. Mõelgem meie rahva demograafilisele seisundile, otsigem võimalikke leevendusi. Meie käes on Eesti inimese Hinge Võti.

REIN AGUR

UNIMA saab sellel aastal 90 aastaseks, olles üks vanemaid teatriorganisatsioone maailmas. Eesti UNIMA Keskusesse kuulub tänase seisuga 19 nukuteatrit, väga paljusi neist ilmselt ei tunta (kuna tegutsetakse hobi korras) aga nad eksisteerivad. Nimelt UNIMA sse võivad kuuluda  kõik inimesed, keda vähegi huvitab “nukk”. 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here