Aegna – Tallinna oma saar

0
145
Päike loojub merre. (Fotod: Madli Vitismann)
Kivikülv Aegnal. Tagumisel rändrahnul on terve nõukogude aja seisnud mälestustahvel risti ja tekstiga: Leitn. Johannes Rebas, Rms. Reinhold Rebase, 16. X 1931 enneaegsel käsigranaadi lõhkemisel.

Aegna on saar Tallinna lahes, mis kuulub Kesklinna linnaossa. Ligi viisteist aastat on saarel ka püsielanikud. Ent see saar on nagu hästivarjatud saladus, mis tõmbab tagasi neid, kes sinna käima jäävadki. Augustis külastas peaminister Jüri Ratas väikesaarte ringreisil ka Aegnat.

Varakeskajast peale

Jüri Ratase ja ta väikese kaaskonna visiiti juhtinud püsielanik Hugo Udusaar selgitas, et Viimsi valla saarte vahel asetsev Aegna ei kuulu Tallinnale mingi nõukogude veidruse pärast, vaid nii korraldasid taanlased juba 13. sajandil. Saarelt on leitud isegi viikingiaegne münt.

Keskajal oli see koht, kust Tallinna raad sai küttepuid ja Aegna kuulus Tallinna raele kuni Põhjasõjani. Seejärel kuulus saar Viimsi mõisale, pärast Vabadussõda allutati Viimsi vallale ja 1975. aastal jälle Tallinnale.

Saare sõjaväeline minevik eristab seda kõigist teistest Eesti väikesaartest. Kuigi seal olid talud juba keskajal, evakueeriti Viimsi mõisa renditalunikud mandrile 1912. aastal, kui Tallinn muudeti Balti sõjalaevastiku baasiks. Peeter Suure merekindluse ehitamise raames algasid Aegnal ehitustööd 1914. aastal. Ehitati võimsad suurtükipatareid ja saarele rajati ka kitsarööpmeline raudtee. 1922. aastal muudeti kogu saar suletud territooriumiks ning elanikud asustati ümber naabersaarele Kräsulile ja Viimsi poolsaarele.

Riik riigis

Kuni II maailmasõjani saarel asunud Aegna komandatuur oli ajaloolase Robert Nermani selgituse kohaselt kui omaette saareriik. Saare eraldatuse tõttu tuli sõjaväel tegelda nii elektrijaama kui ka raudteega, samuti korraldada leivaküpsetamine, pesupesemine ning pidada ka lehmi ja sigu.

Saarel elas umbkaudu 360 inimest, neist ligi 200 ajateenijat suures kasarmuhoones. Aegnal oli ka ambulants, raamatukogu ja algkool. Peeti pidusid ja spordivõistlusi, jalgpalliplatsil ka paraade. Tegutses puhkpilli-ja džässorkester, eriti agar oli Aegna Naisselts, mis korraldas mitmesuguseid kursuseid.

Pärast II maailmasõda oli Aegnal Nõukogude õhutõrjepatarei ning seal elas 100–150 sõjaväelast. Kui see väeosa likvideeriti, muutus saarele pääs alates 1959. aastast vabaks Tallinna ja Harjumaa elanikele. Alles jäi aga 15–20 piirivalvurit.

MADLI VITISMANN

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here