Ametiühingud leevendaks ametnike streigikeeldu

0
124

 

Eesti Ametiühingute keskliit soovib, et riik leevendaks ametnike streigikeeldu või looks sõltumat vahekohtu, mis ametnike töötingimuste ja palga kohta ise otsuseid teeks.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson usub, et kui päästjatel olnuks võimalus tööandjat survestada, poleks nad oma palgatõusu nõnda kaua ootama pidanud. Tema hinnangul ei tohiks streikimist keelata kõigile ametnikele või vähemalt peaks looma sõltumatu vahekohtu, mis ametnike ja tööandja läbirääkimistesse selguse tooks.

“Siin on vaja seda nii-öelda huviotsust. Keegi peab kaaluma pooltargumente, soove, seisukohti ja ütlema lõpuks selle hinnangu, et näiteks kuut protsenti ei suutnud maksta, aga alla nelja näiteks ka ei tohi. Ehk ütleb, et selle koha peal on tasakaalupunkt ja nii ongi,” rääkis Peterson.

Peterson ütles, et Eesti lõunanaabrite juures on niisugune vahekohus olemas. Samas tõdes ta, et vahekohtu otsused pole alati palgatõusuni viinud ning et ka Eestis sõltub ametnike palk riigieelarve valikutest.

“Siin on siis jah valikuküsimus, et kas riik aktsepteerib sellist arbitraaži, kust talle tulevad otsused, mis on talle kohustuslikud või annab ta päästjatele ka samamoodi streigiõiguse ja need võitlevad oma palga eest traditsiooniliste meetoditega.”

Peterson selgitas, et niisugune vahekohus peaks koonduma riikliku lepitaja juurde. “Lepitaja oleks see arbitraaži juht ja erapooletu lisahääl.” Ta lisas, et ühe idee järgi oleks seal lisaks lepitajale tööandjate ja töötajate keskliitude esindajad. “Teise versiooni järgi pandaks see komisjon kokku asjatundjatest, kes teeks pigem teaduslikul alusel selle otsuse,” ütles Peterson.

Ehkki niisugune institutsioon oleks Eesti mõistes midagi täiesti uut, on Peterson optimistlik. “Ma tean, et koalitsioonilepingu tegemisel toimus tõsine vaidlus nendes küsimustes ja see päädis sellega, et koalitsioonileppes on väga selgelt öeldud, et streigikeelu korral käitumise reeglid lepitakse kokku.”

Streigiõigus pole aga ainus mure, mida keskliit riigile meelde tuletab. Nimelt lubab seadus kollektiivlepingu sõlmida töötajate või nende ühendustega, aga ülemöödunud aastal, kui kollektiivlepingu läbirääkimisi proovisid alustada Tartu ja Tallinna vangla ametnikud, teatasid vanglad, et seaduse järgi pole ametnik päris sama, mis töötaja. “Pidades kollektiivlepingu sõlmimist lubavatavaks ka ametnikele, oleks seadusandja kasutanud ametniku mõistet,” kirjutasid vanglajuhid. See oli üheks põhjenduseks, miks läbirääkimisteni ei jõutud. Läinud nädalal teatas ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson, et niisugune eristamine tuleks lõpetada.

“Et sellest nii-öelda punnseisust üle saada, on ametiühingud täna valmis minema rahvusvahelisse tööorganisatsiooni ja riigi käitumise kõrgemail tasemel vaidlustama. See tähendab seda, et missioonid tulevad ja hakkavad kontrollima, tõenäoliselt erinevate riikide suursaadikud hakkavad küsima, et miks Eesti ei austa põhiõigusi.”

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Ulla Saar aga ütles, et sõna “töötaja” ametnikke ei välista. Sestap on niisuguseid kollektiivlepinguid, kus üheks osapooleks on ametnikud, Eestis ka sõlmitud. Niisiis loevad erinevad inimesed seadust lihtsalt erinevalt.

“Muidugi on võimalik kehtivat regulatsiooni muuta. Aga rõhutan, et selleks on ikkagi vaja teiste ministeeriumide sisendit. Sellepärast, et kollektiivlepingu seadus on küll sotsiaalministeeriumi vastutusalas olev seadus. Aga konkreetne teema, ehk ametnikud ja nende õiguslik seisund, see on justiitsministeeriumi ja rahandusministeeriumi vastutusalas.”

Rahandusministeerium aga kirjutas ülemöödunud aastal, et kollektiivlepingu küsimusi saab arutada siis, kui sotsiaalministeerium vastava seaduseelnõu valmistab.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here