Balti kultuuriministrid edendavad Läti ja Leedu laulupidudel Balti koostööd

0
32

Läti tantsupidu. FOTO: Internet

Eesti kultuuriminister Indrek Saar viibib 5.-8. juulini Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeol. Kolme Balti riigi kultuuriministrid allkirjastavad 8. juulil Riias kolme riigi laulupidude traditsiooni hoidmist puudutava lepingu ning Balti kultuurifondi algatamise lepingu.

5. juulil toimuvad Leedu pealinnas Vilniuses tantsupeo etendused ning peetakse laulupeo kontsert. Läti laulupeo galakontsert toimub Riias 8. juulil. Kummagi riigi suurpeod on pühendatud omariikluse 100. aastapäevale.

Kolme riigi kultuuriministrite allkirjastatav laulupidude traditsiooni arendamist puudutav leping on seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas olemisega. Sellega luuakse riikide ühine koostöökomisjon, mis tegeleb pidude mõtestamise ja arendamisega ning koostöö tugevdamisega. 

„Laulu- ja tantsupeod on omamoodi imetegu, mis tugineb rahva soovil ja omaalgatuse jõul. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeod võivad olla küllalt erineval moel üles ehitatud, aga koht UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas on meil ühine. See tuletab meile meelde traditsiooni ainulaadsust maailmas. Selleks, et peod kestaksid, vajame veelgi enam koostööd ja kogemuste vahetamist. Peoprotsess peab olema parimal võimalikul moel toestatud ning peod ise väga hästi korraldatud. Seda kõike see kokkulepe sisaldab,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar visiidi eel.

Ministrite allkirjastamisega alguse saav 300 000-eurose aastaeelarvega Balti kultuurifond hakkab samuti edendama Balti riikide kultuurikoostööd ning aitab tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuurisündmuste abil. Fondi hakatakse haldama kordamööda kolmeaastaste tsüklite kaupa ning esimesena hakkab fondi administreerima Eesti Kultuurkapital.

Kolmest balti riigist on laulu- ja tantsupidude traditsioon vanim Eestil – esimene laulupidu peeti Tartus 1869. aastal. Läti pidude traditsioon algas 1873. aastal Riias ning Leedu esimene suurpidu peeti 1924. aastal Kaunases, kuhu saabus 86 koori umbes kolme tuhande lauljaga. Tänapäeval ulatub kõigis riikides osalejate arv kümnetesse tuhandetesse, publiku hulka võib pidudel lugeda sadades tuhandetes. 

KULTUURIMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here