Bloomberg: Venemaa harjutab Eesti ründamist rakettidega. Tallinna Kaitseväe kalmistule plaanitakse kindralite matmispaika. Zelenskõi: Luhansk on praegu kõige karmim piirkond. Ägedaimad lahingud on jätkuvalt Severodonetski ja Lõssõtšanski juures

0
413

Vaade alale, kuhu praegu on maetud kindral Kert. FOTO: Eesti Sõjamuuseum

 

 

Bloomberg: Venemaa harjutab Eesti ründamist rakettidega

Eesti kaitseministeeriumi sõnul on Venemaa provokatiivne käitumine Eesti piiri ääres ägenenud, vahendas Bloomberg.

Välisministeerium kutsus 21. juunil välja Venemaa suursaadiku kuna möödunud laupäeval sisenes Kagu-Eestis ilma loata Eesti õhuruumi Vene helikopter. Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul ei lenda helikopterid kogemata üle piiri, vahendas Iltalehti.

Kaitseministeerium ei täpsustanud Bloombergile, kuidas jõudis nendeni teadmine Vene sõjalistest simulatsioonidest Eesti vastu. Siiski on varasemalt mitmed Vene sõjaväeõppused keskendunud NATO riikide ründamisele.

Venemaa teatas 21. juunil, et nende Balti mere laevastik teeb suure õppuse Soome lahel, mille käigus harjutatakse meremiinide veeskamist, suurtükituld ja allveelaevade vastaseid meetmeid, vahendas Interfax.

Alles 19. juunil lõppesid Vene mereväe õppused, mille lõppedes liiguvad Vene alused Kaliningradist merd mööda Kroonlinna.

Kusti Salm kinnitas Italehtile, et Eestis on turvaline elada.

NATO teeb järgmisel nädalal Madridis toimuval tippkohtumisel suure tõenäosusega konkreetsed otsused Balti riikide kaitse tugevdamiseks.

 

 

 

Tallinna Kaitseväe kalmistule plaanitakse kindralite matmispaika

Eesti Sõjamuuseumi eestvedamisel on valminud eskiislahendus, mille järgi rajatakse Kaitseväe kalmistule kõrgemate ohvitseride matmispaik ning ühtlustatakse hauatähised, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Tegu on vaba alaga Kaitseväe kalmistul, kus on perspektiivne matmisala kõrgematele ohvitseridele, ütles sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Asukoht kindralite matmispaigaks valiti välja mullu, kui otsiti matmispaika kindral Johannes Kerdile.

„Sinna on maetud kindral Kert ja me kujundame selle ala selliselt, et edaspidi oleks ka hauatähised ühesuguse kujundusega, ala keskele tuleb jalgtee. On haljastus ja äärekivid, et kõik need asjad oleksid projektiga paigas,“ lausus Lill.

Nüüd, kui eskiislahendus on valmis, asutakse ala välja ehitama, lisas Lill. Kava järgi tuleb alale kaheksa matmiskohta. „Me räägime kindralitest. See on lihtsalt võimalus, kui on perekondadel selline soov kunagi matta sinna Kaitseväe kalmistule,“ ütles Lill.

Kõrgemate ohvitseride matmispaiga asukoht on planeeritud Männiku mälestusplatsi lähedusse, kvartali lõunapoolsesse ossa. Selleks, et oleks mõtteline järjepidevus ja side varasema arhitekt E. J. Kuusiku poolt kavandatud Vabadussõja juhtide memoriaali planeeringu ja hauatähise kujundusega, on püütud kasutada sarnaseid kujunduselemente ka uue planeeringu puhul, märgitakse eskiisi seletuskirjas.

Olemasolevale kindral Kerdi hauale on samuti kavandatud hauatähisena paigaldada graniitkivist plaat sarnane Vabadussõja juhtide memoriaali hauatähistele. Ühtlustatud hauatähise kujundamisel võib kasutada kaitseväe sümboolikat ja soovi korral rahvuslikku ornamentikat.

Perspektiivselt ja sümmeetrilise kompositsiooni huvides on kavandatud samasuguse suurusega, kaheksa paigaga, matmisala põhjapoole. See jääks esialgu reservalaks.

Matmisala rõhutamiseks on ette nähtud kavandada ühine kõrgemate
ohvitseride matmispaiga kõrgetasemeliselt kujundatud mälestusmärk, mis vajab omaette skulpturaalset lahendust.

 

 

 

Zelenskõi: Luhansk on praegu kõige karmim piirkond

Vene väed on tunginud sügavamale Donbassi piirkonda ning Ukraina ametnikud teatasid strateegiliselt tähtsate linnade Severodonetski ja Lõssõtšanski lähedal asuva rindeküla Toškivka langemisest. Luhanski oblast, kus lahingud toimuvad võtmelinnas Severodonetskis ja seda ümbritsevates piirkondades, on praegu kõige karmim piirkond, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi oma öises kõnes. Jaanieelsete päevade sõjasündmuste ülevaade tugineb ERR-i ja Delfi materjalidele.

President Volodomõr Zelenskõi nõunik Oleski Arestovitš kinnitas, et Venemaa väed on vallutanud nii Toškivka kui ka Metjolkino küla ja võivad Lõssõtšanski ja Sevierodonetski Ukraina valduses olevast territooriumist ära lõigata.

Harkivi piirkond on jõhkra ja küünilise Vene suurtükitule all, see lihtsalt hävitab, lihtsalt tapab, rääkis president Volodõmõr Zelenskõi. Venelaste taktikalise võidu oht on olemas, kuid nad pole seda veel teinud, ütles ta internetti postitatud videos.

*

President Zelenskõi sõnul on Ukraina suutnud tugevdada oma kaitset Luganski oblastis ja alustada järk-järgult lõunapoolse Hersoni linna tagasivallutamist.

Võitlused Ukraina idaosas on viimastel nädalatel soosinud Vene vägesid nende suure suurtükiväe tulejõu tõttu.

*

Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas, et Venemaa valmistub suure tõenäosusega paigutama Donbassi rindejoonele suure hulga reserve. Idas, Severodonetski piirkonnas jätkuvad tugevad lahengud.

„On väga tõenäoline, et Donetski Rahvavabariigi (DPR) väed on varustatud aegunud relvade ja varustusega. Mõlemal poolel muutub sõja tulemuste seisukohalt tõenäoliselt üha kriitilisemaks võime luua ja paigutada reservüksusi rindele,“ teatas ministeerium.

*

Venemaa on ekspansionist ja eksisteerib ainult teisi riike rünnates, ütles Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak. „Ta ründab mitmel viisil, kasutades oma energiaressursse, sõjaväge, rännet, kasutades relvana toitu. Ukraina ei saa selles kontekstis kunagi Venemaaga lepingut sõlmida,“ ütles Podoljak intervjuus Jazeerale.

Pärast seda, kui temalt küsiti maa loovutamise kohta Venemaale, et vältida edasist surma ja hävingut, vastas Podoljak: „Ukraina territooriumi igasugune loovutamine tähendaks sõja jätkumist veelgi intensiivsemalt ja veelgi ulatuslikumalt.“

„Me tahame selle sõja õigel viisil lõpetada ja see tähendab oma territooriumide täielikku vabastamist ja suveräänsuse taastamist rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.“

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus oma igaõhtuses videokõnes taas üles kehtestama uusi EL-i sanktsioone Venemaale. See oleks juba seitsmes Brüsseli Moskvale kehtestatud sanktsioonide pakett.

“Venemaa peab tundma kasvavat survet sõtta mineku ja agressiivse Euroopa-vastase poliitika tõttu,” ütles Zelenskõi. „Meie partnerite kiirusest sõltub otseselt tuhandete inimeste elu.“

*

Luksemburgi peaminister külastas 21. juunil Kiievit ja tegi ringkäigu lähedal asuvates Butša ja Borodjanka linnades. „Pole sõnu, mis kirjeldaksid Butša kujuteldamatut inimlikku tragöödiat. Võite loota, et Luksemburg toetab nende sõjakuritegude riiklikke ja rahvusvahelist uurimist ning tagab, et nende julmuste eest vastutavad isikud tuvastatakse, võetakse vastutusele ja neid karistatakse,“ ütles Xavier Bettel Twitteris.

„Nii riigi suurus kui ka õilsus on kohe tunda,“ ütles Zelenskõi Betteli visiidi ja Luksemburgi toetuse kohta. „Olen talle tänulik meie rahva siira mõistmise ja Luksemburgi valmisoleku eest osaleda Ukraina sõjajärgses ülesehitustöös.“

*

Itaalia välisminister Luigi Di Maio teatas, et lahkub Viie Tähe liikumisest, et moodustada uus parlamendirühm, mis toetab peaminister Mario Draghi valitsust.

Di Maio samm tuli pärast seda, kui ta süüdistas Viie Tähe liidrit ja endist peaministrit Giuseppe Contet valitsuse jõupingutuste kahjustamises Ukraina toetamiseks ja Rooma positsiooni nõrgendamises Euroopa Liidus.

*

Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas, et Venemaa väed sisenesid Severodonetski tööstuspiirkonda. Ukraina kontrollib linnas ainult Azoti keemiatehast, kus on varjul ka umbes 300 tsiviilisikut.

Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas, et Venemaa väed sisenesid Severodonetski tööstusrajooni. Ukraina kontrollib linnas ainult Azoti keemiatehast, kus on varjul umbes 300 tsiviilisikut. 20. juuni õhtul teatas Kiiev, et Vene väed hõivasid Severodonetski eeslinna Metjolkino. Praegu käivad ägedad lahingud Severodonetskis Toškivka ja Ustinivka piirkondades. Lahingud on ka külades Severodonetski ja Lõssõtšanski lähistel.

*

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas 21. juunil, et sõjategevuse käigus vangi võetud USA kodanikke võib oodata surmanuhtlus.

„Ma ei saa midagi garanteerida. See sõltub uurimisest,“ väitis Peskov.

*

Vene väed on hakanud Harkivi linna rohkem pommitama, kohalike võimude teatel hukkus 20. juunil vähemalt kolm inimest.

„Viimaste päevade jooksul on Vene okupandid laiendanud piirkonnakeskuse ja teiste asulate pommitamist. Nad ei suuda Ukraina relvajõududega võidelda,“ ütles Harkivi oblasti juht. Oblasti juhi sõnul olid kõik kolm hukkunut tsiviilisikud.

Oblasti võimude teatel elab Harkivi linnas praegu umbes 700 000 inimest. Seda on umbes poole vähem kui enne Vene sissetungi.

USA telekanali CNN-i võttemeeskond kuulis viimase 48 tunni jooksul linnas mitut plahvatust.

*

Lõuna-Ukraina linnas Mõkolajivis toimusid kohalike võimude teatel 21. juunil mitu plahvatust. Üksikasju hukkunute ja viga saanud inimeste kohta pole veel avaldatud, vahendas CNN.

Pealtnägijate teatel oli kuulda kolme suurt plahvatust. Linnast tehtud piltidel oli näha suurt musta suitsusammast. 20. juunil korraldas Venemaa linna vastu raketirünnaku.

Mõkolajiv piiril asub Hersoni oblast, kus Vene väed kaitsevad vallutatud territooriumit. Ukraina väed saavutasid seal juuni alguses vastupealetungi käigus tagasihoidlikke edusamme.

*

Ukraina väed väitsid eelmisel nädalal, et kasutasid esimest korda edukalt lääneriikide poolt saadetud rakette Harpoon, teatas 21. juunil Suurbritannia sõjaväeluure.

„Selle rünnaku sihtmärk oli peaaegu kindlasti Vene mereväe puksiirlaev Mustal merel. See laev transportis sõdureid, relvi ja laskemoona Venemaa poolt okupeeritud Maosaarele,“ teatas Suurbritannia kaitseministeerium. Puksiirlaev hävitati.

*

Venemaa ajakirjanik Dmitri Muratov müüs oksjonil 103,5 miljoni dollari eest maha oma Nobeli rahupreemia kuldmedali. Tulu annetab Muratov sõja tõttu ümber asustatud Ukraina laste abistamiseks. Juba varem oli ta annetanud Nobeli preemiaga kaasnenud 500 000 dollarit.

Muratov on sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja. Ta võitis rahupreemia 2021. aastal.

*

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas 20. juunil tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: elavjõud umbes 34100  (võrdlus eelmise päevaga + 300), tankid 1496 (+19), jalaväe lahingumasinad 3606 (+18), lennukid 216 (+0), kopterid 181 (+0), suurtükisüsteemid 752 (+3), õhutõrjesüsteemid 98 (+0), tiibraketid 137 (+7), autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2537 (+10), laevad / paadid 14 (+0), eritehnika 59 (+4).

*

Putin vallandas Vene õhudessantvägede ülema kindralpolkovnik Andrei Serdjukovi dessantlastele osaks saanud tohutute kaotuste tõttu.

Sellest teatas Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW) oma allikatele viidates, edastas uudisteportaal Delfi.

Serdjukov juhtis 2014. aastal Krimmi vallutamise operatsiooni, hiljem – 2019. aasta aprillist septembrini – Vene sõjalist kontingenti Süürias. 2022. aasta jaanuaris viidi tema juhtimisel Kasahstani protestide mahasurumiseks Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni kontingent. „Serdjukovi süüdistati Ukrainas sõdivate Vene õhudessantüksuste väheses efektiivsuses ja suurtes kaotustes, eriti esimestel nädalatel pärast ulatuslikku sissetungi Kiievi oblastisse,“ märkis ISW.

Kiievi all hävitati üle 60% kõigist Venemaa õhudessantvägede soomukitest ning pärast taandumist saatis Serdjukov dessantlased võitlusvõimet taastamata Harkivi alla, kus õhudessantvägede üksused kandsid taas suuri kaotusi.

Andrei Serdjukov oli Vene õhudessantvägede ülem alates 4. oktoobrist 2016 ning 2017. aasta mais kanti ta Ukraina sanktsioonide nimekirja.

ISW andmetel määras Putin Serdjukovi asemele Kesksõjaväeringkonna staabiülema kindralpolkovnik Mihhail Teplinski, kes on sündinud ja üles kasvanud Donetski oblastis.

Aastatel 1992–1993 osales ta Transnistria sõjas ja aastatel 1994-1995 esimeses Tšetšeenia sõjas. 1995. aastal sai ta Venemaa kangelase nimetuse. Alates 2017. aastast oli ta Lõuna sõjaväeringkonna staabiülemaks. Alates 2019. aastast juhtis ta Siberis asuva Kesksõjaväeringkonna staapi.

*

Kokku on Eesti alates 27. veebruarist saabunud 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest Eestisse on jäänud 43 123 inimest.

Eelmisel nädalal saabus Eestisse 1872 sõjapõgenikku (sh 322 last), neist 1081 inimest oli transiidil ehk nad soovivad Eestist edasi liikuda. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on edasiliikunute osakaal 40,4 protsenti.

Kõigist Eestisse saabunutest on olnud alaealised 28,6 protsenti. Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 28 046 inimesele.

ÜRO andmetel on pärast sõja puhkemist 24. veebruaril ületanud Ukraina piiri ligi 7,7 miljonit inimest. Venemaale on siirdunud (sh paljud vastu tahtmist) 1,23 miljonit, Poolasse 1,17 miljonit ja Saksamaale 780 000 inimest.

*

Okupeeritud Krimmi juhi Sergei Aksjonovi sõnul tabas Ukraina rünnak Tšernomorneftegazi naftapuurplatvorme. Rünnakus on haavatuid.

„Täna hommikul ründas vaenlane Tšernomorneftegazi puurplatvorme. Olen ühenduses kolleegidega kaitseministeeriumist ja FSB-st ning tegeleme inimeste päästmisega,“ teatas Aksjonov 20. juunil oma telegrammikanalis. Aksjonovi teatel tehti rünnak Moskva aja järgi kell 8. Praegu pole teada, milliste relvasüsteemidega rünnati. Platvormid asuvad Ukraina lõunarannikul, 71 kilomeetrit Odessast.

Vene riiklik Tšernomorneftegaz tegeleb Mustal ja Aasovi merel nafta- ja gaasimaardlate uurimise ja arendamisega ning maagaasi ja naftatoodete transpordi ja hoiustamisega. Tšernomorneftegaz on USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide all, vahendas Reutersit Rahvusringhääling (ERR).

*

Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov teatas Twitteri vahendusel Saksa liikursuurtükkide Panzerhaubitze 2000 jõudmisest Ukrainasse. Saksamaa kaitseministeerium avaldas nimekirja Ukrainale siiani antud ja planeeritavast relvaabist. Samuti jõudsid Ukrainasse täna Sloveenia annetatud lahingumasinad.

Ukraina kaitseminister teatas Twitteri vahendusel, et sakslaste lubatud liikursuurtükid on jõudnud Ukrainasse. Saksa kaitseministeeriumi teatas juuni algul, et ukrainlased tegid liikursuurtükkidest esimesed lahinglaskmised. Ukraina suurtükiväelaste väljaõpe Saksamaal kestis 40 päeva.

Saksa kaitseministeerium avaldas oma kodulehel nimekirja Ukrainale antud sõjalisest abist 21. juuni seisuga, mis on üsna muljetavaldav.

Samuti tulid 21. juunil teated Sloveenia annetatud M902 lahingumasinate jõudmisest Ukrainasse. Jugoslaavia päritolu lahingumasin on sarnane Nõukogude BMP-1-le, olles relvastatud 20 mm automaatkahuri ja 9M14 tankitõrjeraketiga.

 

 

 

Ägedaimad lahingud on jätkuvalt Severodonetski ja Lõssõtšanski juures

Ukraina relvajõudude teatel käivad ägedaimad lahingud endiselt Severodonetski ja Lõssõtšanski linna juures. Jaanipäevahommiku teadete kohaselt on Ukraina vägedele antud korraldus Severodonetsk maha jätta.

23. juunil andis Euroopa Liit Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse, mida Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas ajalooliseks otsuseks. Alljärgnev on kokkuvõte Rahvusringhäälingu (ERR), uudisteportaali Delfi ja Tallinnas ilmuva Eesti Päevalehe sõjauudistest.

 

*

Kuberner: Ukraina väed peavad Severodonetski linnast lahkuma

Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul tuleb Ukraina relvajõud suuresti Vene vägede okupeeritud Severodonetski linnast ära tuua. „Kuude jooksul tükkideks purustatud positsioonidele jäämine pelgalt sinna jäämise huvides ei ole mõistlik,“ ütles Haidai 24. juunil.

*

Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul tõrjusid Ukraina relvajõud Vene vägede rünnaku Lõssõtšanski lõunaosale. Lõssõtšansk on veel viimane täielikult Ukraina kontrolli all olev linn Luhanski oblastis. Haidai lisas sotsiaalmeedias, et samas suutis Venemaa võtta enda kontrolli alla Mõkolajivka küla, mis asub Lõssõtšanskisse viiva maantee ääres. See maantee on olnud viimase aja lahingute üks tulipunkte.

*

Suurbritannia kaitseministeerium edastas oma luure hiljutisimas ülevaates, et Ukraina relvajõudude teatel on kinni võetud 17. juunil alla lastud Vene Su-25 ründelennuki piloot. Ukraina teatel on piloot Vene õhuvägede endine major, kes läks sõtta Wagneri liikmena.

Briti luure hinnangul näitab praegu Wagneri liikmetena võitlevate sõjaväest erru läinud inimeste kasutamine seda, et Vene õhuväel on ilmselt raskusi Ukraina invasiooni toetamisel piisava lennumeeskonnaga. „See tuleneb tõenäoliselt nii Venemaa ebapiisavast väljaõppe saanud inimeste arvust kui ka lahingukaotustest,“ märkisid britid.

Briti luure lisas, et väidetavalt kasutas kinni võetud Vene piloot sõjaväe navigatsiooniseadmete asemel kommertsseadmeid. „See viitab tõenäoliselt sellele, et Wagneri lennukid on vanemad Su-25 mudelid ning et Vene õhuvägi ei taga Wagnerile kaasaegseid lennuvahendeid,“ selgitas Briti luure.

*

Ukraina relvajõudude teatel püüab Venemaa mereväerühm Mustal ja Aasovi merel hoida soodsaid positsioone. „Viis ülitäpsete relvade alust on valmis raketirünnakute sooritamiseks Ukraina sihtmärkide pihta,“ ütlesid relvajõud.

*

USA mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) teatel on Vene väed saavutanud Severodonetski – Lõssõtšanski piirkonnas olulist edu ning Ukraina väed kannavad suuri kaotusi.

Samas märkis ISW, et Ukraina väed on põhimõtteliselt saavutanud oma eesmärgi ning aeglustanud Vene vägede edasiliikumist ja halvendanud nende olukorda.

Mõttekoda lisas, et kuna 23. juunil teatas Luhanski oblasti juht Serhi Haidai, et Ukraina väed võivad olla sunnitud Vene vägede piiramisrõngasse jäämise vältimiseks taganema, siis viitab see sellele, et Ukraina võimud on valmistumas nii Severodonetski kui ka Lõssõtšanski kaotamiseks.

ISW hinnangul ei too aga Severodonetski ja Lõssõtšanski kaotamine sõjas pööret. „Ukraina väed on olnud viimastel nädalatel edukat, meelitades piirkonda märkimisväärses koguses Vene sõjaväelasi, relvi ja varustust ning see on tõenäoliselt halvendanud Vene vägede üldist võimekust, mis takistab samal ajal Vene vägedel keskendumast soovitud edasitungimisele,“ selgitas ISW.

„Venemaa rünnakuoperatsioonid lõpevad tõenäoliselt lähinädalail vaatamata sellele, kas nad hõivavad Severodonetski – Lõssõtšanski piirkonna. See annaks Ukraina vägedele võimaluse teha vasturünnakuid. Kremli ideoloogiline kinnismõte Severodonetski hõivamisest, sarnaselt Azovstali varasema piiramisega, kahjustab tõenäoliselt Venemaa võimekust tulevikus Ukrainas,“ lisas mõttekoda.

ISW lisas, et Severodonetski kaotus Ukrainale on valus nagu iga ala kaotamine Vene vägedele, kuid see ei oleks Venemaale sõja võidu jaoks otsustav.

*

Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles AFP-le, tuginedes viimastele luureandmetele, et oblastis ei ole üheski linnas elanikel turvaline. „Donetski oblasti ei ole ühtegi kohta, ühtegi linna, kus oleks ohutu. Elanikel on äärmiselt ohtlik jääda ükskõik millisesse paika oblastis,“ sõnas ta.

Kõrõlenko lisas, et Ukraina vägede prioriteet on praegu takistada Vene vägedel liikuda edasi Slovjanskisse ja Kramatorskisse, mis on Severodonetskist umbes 80 kilomeetrit lääne pool. Tema sõnul on Kramatorskis veel umbes 45 000 inimest ehk kolmandik sõjaeelsest elanike arvust.

*

23. juunil saabus Ukraina rindel neli esimest USA mitmelasulist raketiheitjat HIMARS.

Valge Maja esindaja John Kirby rõhutas, et need süsteemid on olulised, et Ukraina armee saaks Vene suurtükiväe vastu võidelda.

Valge Maja teatas, et mitmelasuliste raketiheitjate HIMARS uus tarne Ukrainasse on väga tõenäoline. Sellest teatas USA riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby Ameerika Hääle Ukraina toimetusele. „Ma arvan, et tulevikus näete uusi süsteeme nagu HIMARS. See on väga tõenäoline. Ma ei taha konkreetsest teadaandest ette tormata, kuid president Biden kinnitas president Zelenskõile, et me aitame neid nii palju kui suudame ja nii kiiresti, kui see võimalik on,“ ütles Kirby.

Samuti rõhutas ta, et relvastus saabub Ukrainasse rekordkiirusel. „Neid relvi tuleb rekordkiirusel, me pole kunagi varem midagi sellist näinud, see on enneolematu – kiirus, millega julgeolekuabi Ukraina sõjas eesliinile jõuab. Tarned on sõna otseses mõttes igapäevased ja mitte ainult alates Ameerikalt, oleme lihtsalt kõige suurem doonor, kuid rohkem kui 40 muud riiki üle maailma pakuvad Ukrainale erineval kujul abi,“ ütles Kirby.

Tema sõnul on HIMARSid oluline Ukraina võitluses Vene suurtükiväe vastu. „Suurim erinevus nende süsteemide – suure liikuvusega raketisüsteemide – vahel on tegevusraadius, kaugus. Kui rääkida sõjast Donbassis, siis see on üsna avatud maastikuga piirkond, kus mõlemad pooled sõltuvad suurtükiväest. HIMARS annab Ukraina sõjaväele võime paikneda eemal, nii et neil oleks füüsiliselt ruumi paremaks manööverdamiseks ja paremaks kaitseks Venemaa suurtükiväe vastu, mille laskekaugus on suurem kui Ukraina suurtükiväel,“ ütles Kirby.

23. juunil teatas Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov, et esimesed neli HIMARSi on Ukrainas. Lisaks neile annavad Saksamaa ja Suurbritannia lähinädalatel üle kumbki kolm raketiheitjat M270, mis on analoogsed HIMARSidega, ent põhinevad roomikšassiil. Peale selle on USA kaitseministeeriumis hetkel ettevalmistamisel järgmise nelja HIMARSi üleandmine.

*

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kavatseb ametist vabastada riigi julgeolekuteenistuse (SBU) juhi Ivan Bakanovi, kinnitasid USA väljaandele Politico neli allikat Ukraina administratsioonist ja üks lääne diplomaat.

Bakanov on teadaolevalt Zelenskõi lapsepõlvesõber ja lähedasi äripartnereid. SBU juhiks määrati ta 2019. aastal. Ent alates sõja algusest 24. veebruaril on Bakanovi nimele kirjutatud mitmeid ebaõnnestumisi, neist suurim Hersoni vastupanuta ära andmine Vene vägedele.

„Me pole temaga rahul ja töötame selle nimel, et Bakanovist lahti saada,“ ütles Ukraina kõrge ametnik Politicole. Allikate sõnul puudub Bakanovil kriisijuhtimisoskus ning suur osa julgeolekuteenistuse operatsioone on sõja ajal läbi viidud hoopis presidendi kantselei juhtimisel.

Väidetavalt andis SBU Hersoni piirkondlik juht Serhi Krõvorutško sõja esimestel päevadel oma meeskonnale taganemiskäsu veel enne, kui venelased pealetungi alustasid. Allikate väitel õnnestus Vene vägedel linn nii lihtsalt hõivata osaliselt seetõttu, et SBU ei õhkinud Antonovski silda üle Dnepri jõe.

Samal ajal süüdistatakse Krõvorutško paremat kätt kolonel Ihor Sadohinit luureinfo jagamises Vene vägedele. Väidetevalt andis ta Krimmist põhja poole suunduvatele okupantidele vihjeid Ukraina maamiinide asukohtadest ja aitas koordineerida vaenlase lennukite lennutrajektoori.

Lisaks põgenes SBU sisejulgeolekuosakonna endine juht Andrei Naumov mõni tund enne Venemaa algatatud täiemahulise sõja algust 24. veebruaril välismaale.

Kõiki kolme süüdistatakse riigireetmises. Ukraina võimud on vahistanud Krõvorutško ja Sadohini, Naumov võeti kinni Serbias.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here