Danske Eesti haru üle valvas Eesti

1
202

Danske Banki Eesti filiaal Narva maanteel. FOTO: Anna Aurelia Minev/ERR

Taani finantsinspektsi juht Jensper Berg ütles 19. novembril Taani parlamendi Danske Banki rahapesu teemalisel avalikul arupärimisel, et Danske Banki Eesti harus toimunud rahapesu üle järelevalve teostamise eest vastutab Eesti finantsinspektsioon.

“Üks mu olulisemaid tänaseid sõnumeid on, et rahapesu üle peaks järelevalvet teostama riik, kus üksus asub. See on ka selge meie mais koos Eesti finantsinspektsiooniga välja saadetud avalduses. Mida see täpselt tähendab? See tähendab, et Eesti finantsinspektsioon peaks tegelema Danske Banki Eesti haru järelevalvega, sest see haru paikneb Eestis. Meie loomulikult näiteks teeme järelevalvet Nordea Taani haru üle,” ütles Berg Taani parlamendi ees.

“Enamuses valdkondades teostatakse peakontori riigis järelevalvet, aga rahapesu puhul on mõistlik järelevalvet teostada kohapeal. Mul on lihtsam teha koostööd Taani politseiga ja Eesti ametiasutustel on lihtsam koostööd teha Eesti politseiga. Probleem on selles, et vahetevahel mõned ametiasutused mõtlevad, et nende kolleegid teevad tööd, aga nad ei tee. Kui me vaatame Danske Banki rahapesu suhtes läbi viidud inspektsioone Eestis ja Taanis, me näeme selgelt volituste jaotust,” lisas Taani finantsinspektsiooni juht.

“Eesti finantsinspektsioon on Danske Eesti haru külastanud kolmel korral viimase kümne aasta jooksul. 2007, 2009 ja 2014 aastal. Meie külastasime Danske Banki Taanis neli korda,” märkis Berg. “Kõigis Eesti inspektsioonides me tegime järelkontrolli Danske juhtkonnaga ja me tegime tihedat koostööd Eesti kolleegidega. Eesti ametivõimude järeldused ja informatsioon, mille me saime Venemaa keskpangalt, ei olnud kriitiline 2007. ja 2009. aastal aga Eesti ametivõimud olid väga kriitilised 2014 ja me saime neilt selle kohta infot 2015. aasta alguses. Me tegime selle osas 2015. aastal järelkontrolli, mille kohta valmis raport 2016. aastal,” märkis Berg.

Danske Banki Eesti harust liikus aastatel 2007-2015 umbes 200 miljardit ebaselge päritoluga raha, millest suur osa võis panga hinnangul olla seotud rahapesuga. Danske tõmbas oma mitteresidentide äri kokku peale seda kui Eesti finantsinspektsioon korraldas pangas 2014. aastal kontrolli, tuvastades rahapesu riski. Rahapesu toimumine on kahjustanud nii Danske panga, Taani kui ka Eesti mainet.

ERR

1 COMMENT

  1. Kas keegi seda Taani meediakampaaniat usub ka?
    Minule tundub, et tegemist on väga tõsise rahapesuskandaaliga, mis ületab Danske panga piirid. Kas keegi ei märka, kui 20x Eesti riigi eelarvest suuremad summad, käivad Danske pangast läbi? See on võimatu. Eesti Kaitsepolitsei ju uuris ja teadis. Kuidas Taani järelvalve ei tea? Danske panga peakontor Taanis ei märka, kui panga finantsaruannetest käivad läbi megasummad! Palju Taani riigi enda aasta eelarve on? Sellisest Taani “puhtakspesemise” kampaaniast saan aru ja loogiliselt mõtlev inimene sisust ei saa aru. Danske tegevjuht sai paar miljonit EUR preemiat ja saadeti “väärilisele” puhkusele. Isiklikult arvan, et see lõhnab mitte ainult Danske panga tähtsamate ninade seotust rahapesuga, enamgi veel, sinna on segatud nii Taani kui Eesti riik/poliitikud. Näiteks mõned aastad tagasi eesti krooni ajal, eraisik kandis suurema summa üle kui ca 10000 EUR, oli pangal õigus raha päritolu küsida. Siin räägime 200 miljardist EURist 🙂

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here