Doktoritööst sündinud raamat “Minnesspår”

0
93
Maryam Adjami “Minnesspår”.

Keskendudes Eesti põgenike mälestustele seoses pagemisega Eestist Rootsi teise maailmasõja lõpus, on Maryam Adjam analüüsinud mõisteid “mälestuste maastik” ja ajalugu seoses suure põgenemisega. Sellest mitmete aastate uurimistööst valmis doktoriväitekiri, mis on avaldatud raamatuna, kuna see jutt võiks huvitada ka inimesi väljaspool teadlaste ringkonda. See raamat sisaldab nii etnoloogiat, ajalugu kui ka teoreetilise filosoofia küsimusi – Maryam Adjam: “Minnesspår” Hågkomstens rum och rörelse i skuggan av flykt Avhandling för filosofie doktorsexamen 2017, 304 lk.

Raamat pakub erilist huvi just eestlastele, kuna 14 Rootsis elavat eestlast on selle töö “mälestuste kandjad”. Rootsi seadus nõuab, et nad esineksid uurimistöös varjunimedega, kuid lähtudes nende mälestustest, nii nagu selles raamatus neid mälestusi on uuritud ja töödeldud, on mitmedki tegelased üsna äratuntavad. Vähemalt neile, kes elavad Uppsala ja Stockholmi ümbruses ja kes on olnud aktiivsed inimesed mitmetes eestlaste ühingutes.

Soovitaksin lugeda seda raamatut valikuliselt ja jätta kõrvale ambitsioonid aru saada kõikidest esitatud teaduslikest teooriatest. Seda raamatut on päris raske lugeda, kuna tekst on keeruline ja raskesti mõistetav.

Nii näiteks lehekülgedel 11 kuni 63 paneb raamatu autor paika ainestiku teadusliku aluse, millistest teadlastest tema lähtub – mõisted, teooriad ja väitekirja struktuur. Seda osa lugesin ma enamasti vaid paari-kolme lehekülje haaval, sest seal esines tihti väga keerulisi ja uudseid mõttekäike. Hiljem muutus lugemine siiski ladusamaks, kui juttu tuli konkreetsete inimeste mälestustest.

Raamatu autor jalutas koos osa eestlastega nii nende mälestuste mõttelises maailmas kui ka konkreetselt. Ta oli üles otsinud nii esemeid kui asjaolusid, mis seostusid mälestustega põgenemisajast. Kuid ka konkreetsete mälestuste kirjeldamisel takerdus lugemine vahetevahel siis, kui inimeste mälestusi töödeldi ja analüüsiti, lähtudes teaduslikest teooriatest.

Nõutud portsjon marksismi

Osa sõnastusi ajasid mul karvad turri, sest tundsin tekstis ära marksistide teooria. Näiteks “en kedja av dialektiska språngartade bilder” (lk 33). Kui ma uurisin selle mõtekäigu allikat, siis leidsingi viite kaudu Walter Benjamini, kes oli saksa filosoof ja marksist. Maryam Adjami doktoritöö allikates on üksteist Walter Benjamini teost ära toodud, ehk minu arust kõik selle marksisti suuremad kirjatööd. Peale selle häiris mind Sara Ahmedi marksistlik mõttekäik. Uurides Sara Ahmedi, avastasin, et ta on Inglismaal noor tunnustatud feminismiteadlane, queer ja postkolonialismi teooriate uurija.

Maryam Adjami enda sõnastused jätavad aga mulje, et ta on empaatiline ja südamlik nii eestlaste kui Eesti riigi raske saatuse suhtes. Tõenäoselt on Maryam Adjam olnud “sunnitud” segama sisse paraja portsjoni marksismi, et saada oma ülikooli õppejõudude heakskiidu.

EERIK-JAAN SERGO

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here