Eesti 200 haige nali

0
312

Reklaamplakatid Tallinnas Hobujaama trammipeatuses. FOTO: ERR

 

7. jaanuaril, mil õigeusklikud tähistasid jõule, rabasid tallinlasi Hobujaama trammipeatusesse ilmunud sobimatud kleebised, mis nõudsid, et ühistranspordi kasutajad grupeeruksid rahvuste järgi. Rumal nali puudutas eestlasi ja vene keelt kõnelevaid linlasi, millegipärast olid jäänud määramata ukrainlastele, poolakatele, sakslastele, valgevenelastele, prantslastele, hispaanlastele ja muudele rahvustele ette nähtud kohad. Päeva veeredes selgus, et näotu lõhestamisega ei tegele keegi muu kui Eesti 200. Nagu hiljem selgitati, soovitigi rumala naljaga inimesi šokeerida, vihastada, masendada, endast välja viia. Tulemus igatahes saavutati, sest õhtul tuli trammipeatuses toimuvasse sekkuda ka politseil, kuna äärmuseni pahandatud noored hakkasid reklaamtahvleid füüsiliselt kõrvaldama. Ometi tundub, et sellel korral oli plakateid eemaldavatel noortel rohkem mõistust, kui Riigikogusse kandideerivatel Eesti 200 asjapulkadel.

Mis oli plakatitel valesti?

Integratsioon on Eestis hell teema, kuna muukeelese elanikkonna lõimumine pole sujunud soovitud tempos. Siiski on viimastel aastatel astutud tubli samm edasi. Meil on terve vene noorte põlvkond, kes lisaks soravale eesti keelele kõneleb ka laitmatut inglise keelt ja näeb oma tulevikku siinsamas koduses Eestis. Ka vanemaealiste osas on hoiakud muutunud. Eestit kui kodumaad hindab valdav enamus venekeelsetest elanikest ja vaid väike osa on kõige siin toimuva suhtes negatiivselt meelestatud. Kui Reformierakond ja Isamaa ning nüüd ka Eesti 200 lõpetaksid nn. vene kaardiga mängimise, marginaliseeruksid Eestile vaenulikud jõud lõplikult.

Tuleb lahendada hallide passide küsimus ning anda venekeelsele kogukonnale kindlus, et nende lapsed saavad ka edaspidi korraliku hariduse ning probleemid kaovad. Mis siin veel targutada ja šokeerida? Aga Eesti 200 ei saa lubada, et vene kaart neilt läbi tõhusama lõimumise käest löödaks. Just sellepärast tuldi välja oma versiooniga Eesti elust, kus venelased käsutatakse ühe seina äärde ja eestlased teise. Meenutab kangesti Varssavi geto sisekorra eeskirju, mitte valimisreklaami aastal 2019.

Armu ei anta ka põlisrahvale. Eesti 200 näib tundvat erilist viha kõige eestipärase vastu. Nende suhtumine on üleolev, parastav, ebainimlik. Pilt mida eestlastest püütakse luua, on kuri ja primitiivne.

Pole kellegi asi öelda ühistranspordipeatuses, kuhu inimene peab seisma. Eesti on vaba maa ja igaühel õigus endale seisukoht valida. Seda tuleks aktsepteerida ka Eesti 200 seltskonnal.

Ka venelasel on õigus Eestit armastada?

Ma armastan Eestit ja mind on napaka reklaamikampaaniaga solvatud nagu ka tuhandeid eestlasi ja venelasi, kes peavad Eestit oma ainsaks ja kalliks koduks.

Mida ja kas üldse mõtlesid Eesti 200 reklaamimeistrid, jäägu nende eneste teada. Ma ei taha rohkem lahendada dilemmat, millises sektsioonis pean seisma Hobujaama trammipeatuses oma eestlastest sõpradega, või millise reklaamtahvli all pean vestlema prantslasest tuttavaga. See, et tänaseks on šokiplakatid asendatud ühtehoidmist propageerivate kleebistega, ei muuda Eesti 200 ämbrit väiksemaks. Ärge õpetage inimesi, kuidas nad peavad elama, kui endal asjad segased!

Eesti 200 valetab, kui püüab näidata Eestit rahvuste pinnal lõhestunud riigina. See polegi nii süütu vale, kui esmapilgul võib tunduda. Tegemist on rünnakuga meie riigi maine pihta ja seda ei tohi lubada. Kahju, mida tekitati, võib kesta aastaid, küllap meisse vaenulikult suhtuvad jõud selle eest juba hea seisavad. Parim, mis inimestena saame teha, on šokierakonda valimistel boikoteerida.

Vsevolod Jürgenson

Mustamäe Linnaosakogu liige 

 

******************************************

Eesti 200 erakonna plakati autor Kristina Kallas põhjendus plakati välja panekuks:

“Mida tegi üks plakat, kus ühiskonna lõhestatus meile ausalt trammipeatuse näite varal ette näidati? Eesti inimeste ette tõsteti ühiskonna peegel – näidati, mis meil ühiskonnas on valus koht. Reaktsioonid näitasid just seda, et on valus. Aga miks ta meid ehmatas? Mis on selle valu juur? Miks on 28 aastat hiljem Eestis ikka veel võimalik tekitada sellist reaktsiooni? Sest see valu on päris. Visaku esimesena kivi see, kes ütleb, et plakatil näidatu ei ole tõsi?

Kui meil kõigil oli nii valus seda vaadata, nagu täna oli, siis hakkame selle probleemiga tegelema. Lõpetame ükskord selle paralleelmaailmades ja erinevate võimalustega ühiskonnas elamise ära. Loome ühtsed lasteaiad ja koolid kõikidele Eesti lastele, et nad saaksid koos käia ka ühistel pidudel ja töötada ühistes töökollektiivides ja elada ühistes linnaosades.”

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here