Eesti annab m-hääletamisele rohelise tule

0
187

Mobiil-ID. FOTO: Hendrik Osula

Riigi valimisteenistuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tellitud analüüs annab rohelise tule sellele, et lisaks juba toimivale e-hääletusele võib Eesti kasutusele võtta ka mobiiltelefoniga hääletamise.

Riigile valimisrakendusi arendav AS Cybernetica tõi oma uuringus välja, et mobiilse valimislahenduse loomisel on kõige suuremaks riskiks Androidi eri versioone kasutavate telefonide väga erineva turvalisuse taseme. Lisaks vajab lahendamist uute Huawei mobiilide valimistele lubamine, millel puuduvad Google’i lahendused. Ettevõte ütles ka välja, et pooldab mobiilide jaoks igal juhul valimisäpi loomist, mitte veebilehitseja põhist hääletamist.

„Mobiilse hääletamise rakenduse installimine ja kasutamine oleks väga sarnane mis tahes muu mobiilirakenduse puhul,” seisab analüüsis.

Selles tehakse ka ettepanek uute elektroonilise idenditeedi lahenduste väljatöötamiseks, mis võimaldaksid ID-kaarti kasutada ka mobiilides – näiteks PIN-padiga varustatud ID-kaardi lugejaid. Kui jäädakse Mobiil-ID ja Smart-ID juurde, siis tuleks nende puhul rakendada aga täiendavaid turvameetmeid.

Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe tõi välja, et nutiseadmete kasutamine on üldises kasvutrendis ja seetõttu võiks e-hääletaminegi olla peagi sealmaal, kus inimesed saaksid oma hääle anda turvaliselt mobiilsete vahenditega.

„Lisaks on ka nutitelefonide ja tahvelarvutite turvalisus muutunud laua- ja sülearvutitega üha sarnasemaks, mistõttu ei erine turvalisuse aspektist nutiseadmega hääletamine arvutiga hääle andmisest,” lisas Koitmäe.

Ta lisas, et Vabariigi valimiskomisjon arutab analüüsi 6. mail toimuval istungil.

Eestis on siiamaani saanud e-hääletada arvutite jaoks mõeldud operatsioonisüsteemide abil. Cybernetica hindab, et mobiilise lahenduse väljatöötamine võtaks 9000-11000 töötundi.

Paralleelselt hautakse e-valimiste piiramist

Uute innovatsiooniliste lahenduste väljatöötamise kõrval asutas elektroonilise valimisviisi usaldusväärsust avalikus retoorikas korduvalt kahtluse alla seadnud erakond EKRE eile riigikogus e-hääletamise läbipaistvaks muutmise toetusrühma ja pani seda juhtima parlamendi ees valetamise järel IT-ministri kohast loobunud rahvasaadiku Kert Kingo.

„On selge, et süsteem, milles on sedavõrd palju probleeme, ei ole kasutuskõlbulik,” juhatas Kert Kingo sisse uue toetusrühma tegevuse.

Ta viitas läinud aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) tegutsenud e-valimiste töörühma koondraportile, mis sisaldas 25 probleemkohta ja ettepanekut e-valimiste süsteemi täiendamiseks, usaldusväärsuse tõstmiseks ja riskide haldamiseks.

„Elektrooniline hääletus peab saama usaldust tekitavaks, e-hääle liikumise protsess peab olema läbipaistev ja jälgitav ning seadused tuleb ühtlustada paberhääletuse teel hääle andmise protsessiga,” selgitas Kingo toetusrühma eesmärke, viidates tõenäoliselt soovile lühendada e-hääletuse aega ja kaotada ära hääle muutmise võimalus.

Kingo viidatud raportis ei märgitud kordagi, et e-valimised oleks ebausaldusväärsed või kasutuskõlbmatud. Töörühma juhtinud majandusministeeriumi küberturvalisuse nõunik Raul Rikk on öelnud, et riik on e-valimistega seotud riskid mõistlikult maandanud, aga kuna riskipilt maailmas pidevalt muutub, siis ei saa sellesse seisu jääda. Töörühma juhi kinnitusel ei saa mingil juhul teha üldist järeldust, et e-valimised tuleks Eestis ära lõpetada seepärast, et need on liiga riskantsed või kontrollimatud.

Lisaks Kert Kingole kuuluvad toetusrühma valdavalt EKRE liikmed: Uno Kaskpeit, Riho Breivel, Merry Aart, Leo Kunnas, Urmas Reitelmann, Peeter Ernits, Jaak Valge, Kai Rimmel, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Ruuben Kaalep, Tiit Kala, Alar Laneman, Paul Puustusmaa, Urmas Espenberg, Henn Põlluaas, Anti Poolamets, Siim Pohlak ja Tarmo Kruusimäe.

Kert Kingo järeltulija IT-ministri kohal Kaimar Karu ütles MKMis valminud raporti järel, et e-valimiste arendamisse tuleb senisest enam kaasata sõltumatuid rahvusvahelisi eksperte ja kokku panna töögrupid konkreetsemate teemadega süvitsi minemiseks. Karu tegi ka valimiskomisjonile kirjaliku ettepaneku täiendada e-valimiste eest vastutavat meeskonda küberturvalisuse ekspertidega.

Eesti e-valimiste lahenduse on välja arendanud kohalik IT-ettevõte AS Cybernetica ning allhanke korras Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting OÜ.

FORTE

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here