Eesti ja USA viisid läbi ühise küberoperatsiooni

0
172

 

Eesti ja Ameerika Ühendriikide küberväejuhatused (Cyber Command) viisid septembrist novembrini läbi ühise küberoperatsiooni Eesti kaitseväe võrgus. Operatsiooni eesmärgiks oli takistada pahatahtlike osapoolte sissepääsu võrku ning tugevdada mõlema riigi vahelist koostööd ja küberkaitse-alaseid võimeid.

„Ühised operatsioonid meie lähima liitlase USAga on vajalikud, et tagada meie teenuste küberturvalisus. Sellised operatsioonid annavad meie spetsialistidele võimaluse jagada kogemusi ning samuti võimaldavad saada tagasisidet meie praeguse küberkaitsevõime kohta. Operatsioon oli edukas verstapost meie kahepoolses koostöös USA partneritega,“ ütles Eesti kaitseväe küberväejuhatuse ülema asetäitja Mihkel Tikk.

USA küberspetsialistid, keda nimetatakse „Hunt Forward“ meeskonnaks ja Eesti küberväejuhatuse spetsialistid otsisid pahatahtlikke osapooli erinevates võrkudes ja platvormidel. USA on varasemalt läbi viinud sarnaseid operatsioone Euroopas koos teiste riikidega, ent tegemist oli esmakordse ühisoperatsiooniga Eesti ja USA küberekspertide vahel.

„Vaatamata pandeemiale, saame tegutseda Eestis ja mujal Euroopas, mis annab meile võimaluse õppida vastaste kohta, kes võivad ohustada ka Ameerika Ühendriike,“ ütles brigaadikindral Joe Hartman, kes juhib Ameerika kübermissioonide keskust (Cyber National Mission Force). „Meie meeskonnad otsivad, tuvastavad indikaatoreid ja eemaldavad aktiivselt vastaspoolte pahavara. Seejärel jagame teavet selle pahavara kohta, mitte ainult USA valitsusega, aga ka erasektori küberkaitse ettevõtete ja liitlastega, et tõsta USA kriitilise taristu ja seotud võrkude turvalisust.“

USA „Hunt Forward“ meeskonnad mängivad väga olulist rolli USA küberväejuhatuse „Persistent Engagement“ initsiatiivis, mille eesmärk on takistada pahatahtlikku tegevust küberruumis, mis jääb allapoole otsese sõjategevuse piiri. USA küberväejuhatuse ekspertide ülesanne on kaitsta USA valitsuse võrke ja platvorme vastaste eest. USA relvajõudude nn. Defend Forward strateegia näeb ette koostööd oluliste partneritega, et ennetada küberruumis tegevusi, mida on võimalik kasutada ka USA kriitilise taristu vastu.

„Eesti digitaalne ühiskond sõltub küberist, samuti ka riigikaitse. Meie jaoks on oluline, et Eesti oli üks esimesi, kellega USA sellise ühisoperatsiooni läbi viis, mis andis meile võimaluse saada hinnang meie võrkude turvalisuse kohta. Kuivõrd oleme maailmas liidrid küberteemadel, siis peame olema valmis kogemusi jagama ka liitlastega, et oma võrke paremini kaitsta,“ ütles Eesti kaitseministeeriumi asekantsler Margus Matt, kelle vastutusalasse kuulub ka küberpoliitika.

Potentsiaalseid ohte küberruumis hinnates annab selline partnerlus Eesti ja USA vahel võimaluse mõlemale riigile arendada enda küberkaitse võimeid, mis toetavad ka globaalset küberturvalisust. Pahavara tuvastamine ja selle kohta info jagamine avaliku ja erasektori osapooltega tõstab kõikide kasutajate turvalisust küberruumis.

„Küber on meeskonnasport – keegi ei suuda küberohte peatada üksinda,“ ütles USA abikaitseminstri asetäitja küberpoliitika alal Thomas Wingfield. „Meie strateegia põhineb koostööle liitlastega ja partneritega erasektoris, akadeemilistes asutustes ning rahvuslike ja kohalike valitsusetega, tagamaks, et meie küberruum on turvaline ja avatud ning mootor innovatsiooniks ja arenguks,“ lisas Wingfield. USA küberväejuhatus koostöös USA Euroopa väejuhatuse ja NATO liitlastega töötavad ööpäevaringselt, et takistada pahatahtlikku tegevust küberruumis.

Eesti kaitseväe küberväejuhatuse peamine eesmärk on toetada kaitseministeeriumi valitsemisala küberruumis. Küberväejuhatus loodi 2018. aastal tugevdamaks Eesti küberkaitse võimekust ja seeläbi terve Eesti turvalisust.

Eesti ja USA vaheline küberkoostöö toimub mitmel erineval tasandil USA küberväejuhatuse, USA Euroopa väejuhatuse, Marlyandi rahvuskaardi ja USA õhuväe küberväe juhatusega.

KAITSEMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here