Eesti majandus kasvab mühinal. Tugev tööstus veab majandust

0
138

FOTO: 123rf

 

Kui esimese kvartali majanduskasv ulatus aastases võrdluses veidi üle viie protsendi, siis teise kvartali majanduskasvu kohta võime näha kahekohalist arvu, ütlesid ERR-iga vestelnud analüütikud.

Kuivõrd esimese kvartali majanduskasv oli väga tugev ja tõstis sisemajanduse koguprodukti (SKP) taseme kõrgele, mõjutab see ka ülejäänud kolme kvartalit ning aastases võrdluses saab majanduskasv olema märkimisväärne, ütles ERR-ile Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

„Täpset numbrit on raske öelda, aga võib tulla kasv üheksa-kümne protsendi lähedale. Kvartali võrdluses võib isegi tulla langus. See langus ei tähenda, et meil majanduses midagi halvasti oleks, vastupidi, meil majandus kasvab väga kiiresti,“ lausus Mertsina.

Mertsina hinnangul tulevad ka kolmas ja neljas kvartal väga tugeva majanduskasvuga, oma osa selles on teisest pensionisambast väljavõetaval rahal, mida jõuab tarbijate kätte ligikaudu miljardi euro võrra. Kogu aasta majanduskasv siiski kümne protsendini tema prognoosi järgi ei ulatu.

Ka Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai prognoosis, et teise kvartali majanduskasv võib aastases võrdluses ulatuda kümne või enama protsendini. Teisel poolaastal sõltub majandus palju sellest, kuidas tullakse toime viiruse levikuga, märkis ta.

Rahandusministeerium andis teada, et tänavu tasuti poole aastaga maksuametile 3,95 miljardit eurot makse, mis on aastatagusega võrreldes 13,8 protsenti rohkem. Märkimisväärselt kasvas nii käibemaksu kui kütuseaktsiisi laekumine.

Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kiiret kasvu on tore jälgida, aga tänavusi kasvuarve ei tasu väga tõsiselt võtta, sest kasv toimub mulluse madala baasiga võrreldes ja riikide toetuspakettide ning keskpankade stimuleeritud moonutatud majanduskeskkonnas, ütles ERR-ile majandusekspert Kristjan Lepik.

„Märgid näitavad, et majandused on taastunud. See on toimunud, aga erakordse valitsuste stiimuli toel. On olnud toetusmeetmeid palju, rahatrükiga toetatud. Tegelikult me oleme mõneti moonutatud keskkonnas praegu. Järgnev aasta näitab, et kuidas päriselt COVID-ist välja tullakse,“ lausus Lepik.

Lepiku sõnul on kvartaalsetest SKT ülevaadetest olulisem see, kuidas majandused leiavad tasakaalu peale valitsuste toetuspakettide lõppemist.

Siinkirjutaja arvates, kes on majandusasjades diletant ja lihtsalt info tarbija, meenutab Eesti majanduse käekäik tuberkuloosi põdemist. Ajuti on tõbisel parem, põskedele ilmub puna, kuid olukord võib iga hetk pöörduda. Ilmselt hakkab meie majanduse käekäik suuresti sõltuma sellest, kui avatuks jääb ühiskond sügisel ja milline on rahvusvaheline keskkond.

 

Tugev tööstus veab majandust

Juunis suutsid tööstusettevõtted oma toodangut aastavõrdluses suurendada 11%. Seejuures kasvas tootmismaht nii töötlevas tööstuses, mäetööstuses kui energiasektoris. Puittoodete ja metallitööstuse toodangumahud kasvasid veidi alla 15%, ehitusmaterjalide tööstuses ligikaudu kaks korda enam. Veelgi kiiremat kasvu hoidis tagasi elektroonikatööstus, kus jäädi mullustele tootmismahtudele selgelt alla. Võrreldes maiga kasvas tööstustoodang 1%, mis kinnitab et sektori kiired kasvunumbrid ei peegelda pelgalt nõrka võrdlusbaasi möödunud aastast vaid tööstusel läheb tõepoolest iga kuuga üha paremini.

Tugev tööstus on alati olnud Eesti peamiseks ekspordiallikaks ja nii on ka praegu. Väliskaubandus­statistika andmetel suurenes juunis kaupade väljavedu Eestist 26%. Ekspordikasv oli väga laiapõhjaline, vaid mõne üksiku kitsalt piiritletud kaubarühma näitajad jäid mullusele alla. Suurima panuse andsid traditsiooniliselt mineraalsete toodete ning masinate ja seadmete väljavedu, mis katsid kahe peale ligikaudu poole kogu ekspordikasvust.

Eesti majanduse seisukohast suurema lisandväärtusega harudest panustasid teistest rohkem puidu- ja mööblitööstus, metallitööstus ning ka põllumajandussektor. Kuna põhjamaade taastuvenergia tootjad on viimastel kuudel pidanud silmitsi seisma tuulevaikse ilma ja madala veetasemega, siis on ka Eesti energiasektor saanud kauaoodatud tõuke tootmise suurendamiseks ning tänu kallimale turuhinnale on see ka välisturgudel taas atraktiivsemaks muutunud. Kerkinud hinnad olid ka kokkuvõttes üheks peamiseks teguriks nõnda kiire ekspordikasvu saavutamisel – hinnakasvuga korrigeelitult kasvas kaupade väljavedu poole aeglasemalt ehk ligikaudu 12%.

Tööstusettevõtete kindlustunne on viimastel kuudel püsinud stabiilselt kõrge. Tellimuste hulga üle pole põhjust nuriseda isegi kui viimased hinnangud näitavad, et eksporditellimusete maht on mõnevõrra kahanenud. Aina enam pitsitab ettevõtjaid kvalifitseeritud tööjõu ja seadmete nappus. Olemasoleva seadmepargi rakendatus on ettevõtjate hinnangul 79%, millest efektiivsemalt pole siiani suudetud seadmeid kasutada. Arvestades, et pankadepoolsed rahastamistingimused on endiselt väga soodsad ning ka ettevõtete endi hoiused püsivad rekordtaseme lähedal, siis pole ettevõtjatel põhjust investeeringute tegemist enam edasi lükata. Koroonatunneli lõpus on valgus põlema süttinud ja välja töötatud nii üle-euroopalised kui kodumaised toetusprogrammid ei lase lähiperspektiivis nõudlusel kuskile kukkuda.

KALEV VILGATS / MARTHI LEPIK (LHV PANK)

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here