Eesti Päevaleht – rootsieestlaste nädalaleht

7000! Täiskäik edasi!

11. jaanuaril 2017. aastal ilmus Eesti Päevalehe 7000. number.  See tähendab, et selle ajalehe esimese numbri ilmumisest möödus 57 aastat  9 kuud ja 16 päeva.

„Lootusetuse tuhast sünnib täna uue Fönixina uus igapäevane leht, et teenida kogu vaba eestlaskonda,“

kirjutas Eesti Päevaleht ühel neljapäevasel päeval, 26. märtsil 1959. aastal oma kõige esimeses pöördumises lehelugeja poole.

„Eesti Päevaleht“ on teoks saanud lugejaskonna enda algatusel. Sellega on ta juba alguses vaba kildkonna- ja grupihuvidest, seistes aga kindlal kodanlikul pinnal, mis kuulub läbilõike-eestlase mõtteviisi juurde. Mitte kuidagi väiklasena ega kitsarinnalisena, vaid vaba, salliva ja sõltumatu erapooletu meelelaadi kandjana. Seistes väljaspool sisetülisid tahab leht teenida kõiki ideid, mis edasi viivad Eesti vabanemise poole, aitavad kaasa vastuolude vähendamisele, eesti vaba kultuuri arendamisele, igat laadi organisatsioonide ja usuühingute tööle ning rahvuslikele üldüritustele. Mottoks jääb siin: Eesti ja eestlaskonna üldhuvid kõige ees!“

„Koondudes nüüd jätkuvalt oma ainsa päevalehe ümber aitame edasi iseennast ja tükikest Eestit väljaspool Eestit. „Eesti Päevaleht“ tahab olla sillaks meie köigi vahel nii siin Rootsis kui mujal maailmas, laia lugejaskonna usaldusmeheks,“

andis ajaleht teada oma sihtidest tulevikuks.

Tänaseks on päevalehest järgi jäänud vaid nimi ja seegi on sama, mis Tallinnas ilmuval päevalehel. Siin Stockholmis ilmub Eesti Päevaleht nädalalehena  50 korda aastas, kandes edasi nii vanu traditsioone kui võttes jõudumööda kasutusele uusi tänapäevaseid digivõimalusi.

Lehe sihid on üle pikkade aastate jäänud ikka samadeks. Eesti on küll 25 aastat vaba, aga ohupilved idast on taas kogunenud meie kohale. Me kõik teame mis toimub Euroopas. Rändekriis on mõjutanud otselt ka Rootsi elu. Eestissegi on asunud elama sõjapagulased.

Ometigi pole me ära klaarinud veel eelmise suure sõja valu ja tagajärgi. Paljutki meie lugejatest teavad mis tähendab pagulasena uude riiki elama asuda, siin kohaneda ja integreeruda ühiskonda, kus valitseb teine keel ja tavad.  Meid on olnud ja on endiselt vähe ja see on sundinud meid kokku hoidma. Eesti Päevalehe lugejaks olemine on üks võimalus kuidas osa saada eestlaseks olemisest.

Meie siin tahame ikka olla väärikaks Rootsi eestlaskonna häälekandjaks, püüdes panustada senisest rohkem ka globaalse eestluse koostöösse ja muidugi kajastada nii Eestis ja Rootsis toimuvaid olulisi sündmusi. Ometi poleks Eesti Päevalehte kui meil poleks lugejaid ja arvukalt kaastöötajaid, kes osalevad aktiivselt lehe loomises. Peatoimetajana tahan ma soovida meile kõigile tugevat vaimujõudu, aktiivsust ja koostööd eesti keele ja meele kandjatena!

Ülo Siivelt