Eesti tähistab Jaapaniga 100-aastast sõprust, samuti ka Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Belgia ja Itaaliaga

0
201

Logo Eesti ja Jaapani 100-aasta sõpruse tähistamiseks. FOTO: välisministeerium

 

26. jaanuaril  kohtusid välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Rein Tammsaar ja Jaapani suursaadik Eestis Hajime Kitaoka, et tähistada Eesti ja Jaapani ametlike suhete sõlmimise 100. aastapäeva.

Jaapani valitsus tunnustas Eestit 26. jaanuaril 1921 de jure, pärast seda on kahe riigi vahelised suhted aina tugevnenud.

„On rõõm tõdeda, et traditsiooniliselt head suhted Jaapani ja Eesti vahel on viimastel aastatel veelgi süvenenud,” ütles asekantsler Tammsaar. „Meie eesmärgiks on edasi arendada Eesti ja Jaapani vahelisi majandussuhteid ning toetada Eesti ettevõtete eksporti suure potentsiaaliga toodete ja teenuste vallas. Headest suhetest annavad märku ka viimastel aastatel toimunud mõlemapoolsed kõrgetasemelised kohtumised.”

Jaapan on Eesti jaoks üks olulisemaid kaubanduspartnereid Aasias. Varasemast enam huvitutakse Eesti tegemistest e-riigi ja digiteenuste arendamisel, kuid tihedad on ka kultuurisidemed. Eesti eksperdid on sagedased kõnelejad mitmesugustel foorumitel ja omavalitsustes Jaapanis.

Hea koostööpotentsiaaliga sektorid on märgitud ära Eesti äridiplomaatia strateegias Jaapanis aastateks 2020–2025, mis koostati suhete tihendamiseks ja kohalikele ettevõtetele täiendavate võimaluste loomiseks. Potentsiaali on näiteks IKT ja IT-lahendustel sellistes valdkondades nagu e-valitsemine, tark linn, haridus, tervishoid ja küberturvalisus. Samuti on Jaapani turul suur potentsiaal puidusektoril, toiduainetööstusel ja Eesti disainitoodetel.

100-aastase sõpruse tähistamiseks loodud logo kujunduses on kasutatud binaarset koodi, mis väljendab tugevat fookust digiteemadel meie kahepoolses suhtluses.

Samal päeval, 26. jaanuaril, 100 aasta eest tunnustasid Liitlaste ülemnõukogu liikmed – Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Belgia ja Itaalia valitsused – Eesti Vabariiki de jure.

27. jaanuaril 1921 teatas Postimees: „Lõpulik tunnistamine – seda ju „õiguse järele” ehk de jure tunnistamine tähendab – Lääne suurriikide poolt, avab Eesti rahvale täielikult tee riiklikelt iseseisvate rahvaste aulikku peresse. Igasugused kahtlused ja umbusaldused selle kohta, kas Eesti rahvas kõigest omast vabaduseihast ja iseseisvuse võitluse vahvusest hoolimata suudab riiklikku iseseisvust kindlasti alal hoida, on lõpliku tunnistamisega Lääne suurrahvaste keskel täielikult kõrvaldatud.”

Suurriikide de jure tunnustamisega kaasnes suurem poliitiline ja territoriaalne julgeolek ning see avas tee järgnevatele tunnustustetele ja andis võimaluse sõlmida sõprussidemeid ja edendada kaubavahetuse kaudu majanduslikku heaolu.

Sada aastat tagasi sõlmitud sõprussuhted on tugevad ka tänapäeval. Eestil on saatkonnad nii Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Belgias, Itaalias kui ka Jaapanis, suhtlus on tihe rahvusvahelistes organisatsioonides ja kahepoolselt.

VÄLISMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here