Eesti teadussüsteem on kokkukukkumise äärel ning olukord vajab kohest sekkumist

0
138

FOTO: elusteadus.ee

 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoda ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu paluvad 2. veebruari avalikus ühispöördumises peaminister Jüri Rataselt seista hea selle eest, et juurde tulevat teadusraha kasutataks viisil, mis esmalt lahendaks peamised teadlaskonna kitsaskohad, mis olid ajendiks teadusraha suurendamise ühiskondlikule kokkuleppele.

Vastavalt pöördumises ära toodule on Eesti teaduse rahastamise osakaal riigieelarvest langenud ligikaudu 0,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis varsti ei võimalda enam teadussüsteemi töös hoida. Eesti teadussüsteem on sisuliselt kokkukukkumise äärel ning olukord vajab kohest sekkumist. Hiljuti juhiti tähelepanu Eesti teaduse senisele eduloole ja selle hävingu ohule ka tippajakirjas Nature (Schiermeier Q. 2019. How Estonia blazed a trail in science. Nature 565: 416-418).

Eelkirjeldatud probleemide lahendamiseks sõlmiti detsembris ühiskondlik kokkulepe suurendada teaduse rahastust ühe protsendini SKPst. Sellele järgnevalt on teadlaste esinduskogud arutanud, kuidas potentsiaalselt lisanduvat teadusraha kõige otstarbekamalt ja efektiivsemalt kasutada ning avalikus pöördumises tehakse ettepanekud raha kasutamiseks.

Samuti soovitakse juhtida tähelepanu sellele, et lõhe erasektori ja avaliku sektori tippspetsialistide palkade vahel on paisunud juba nii suureks, et ilma oluliste muutusteta ei ole varsti enam teadlaskonda. Palgad ülikoolides on juba langenud allapoole õpetajate palkadest üldhariduskoolides. Ühiskonnas valitseb krooniline õpetajate ja arstide põud ja varsti kaovad ka teadlased, kes neid koolitavad. Eesti majandus liigub seejärel järjest eemale nutikast majandusest, mis on täpselt vastupidine soovitule.

Eesti teadlaste arv on kahanemas: aastail 2015-2019 on Eesti avalik-õiguslike ülikoolide akadeemiliste töötajate arv kahanenud kaheksa protsendini. Teadlaste arv proportsioonina elanikkonnast on kolm-neli korda väiksem kui arenenud riikides ning ollakse asunud kaugenema meile eeskujuks olevatest riikidest. On ilmne, et Eestis ei ole liiga palju teadlasi, eriti veel kui me tahame, et meie riik oleks teadmistepõhine ning innovatiivne. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus puudub näiteks teadlaste jätkusuutlik karjäärisüsteem (nn. tenuur), mis motiveeriks noori teaduskarjääri kasuks otsustama. Praegu on see loomisel, ent sellega peab kaasnema ka piisav rahastus.

EESTI NOORTE TEADUSTE AKADEEMIA

TEADUSKODA

AKADEEMILISTE AMETIÜHINGUTE NÕUKOGU

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here