Eesti Vabariigi tunnustamise ja diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. juubel

0
56

Eesti Posti tervikasi/postkaart. FOTO: Jüri Trei

 

Tänavu möödub 100 aastat sellest, kui Eesti alustas oma rahvusvahelist suhtlust ja sõlmis diplomaatilised suhted paljude riikidega.

Eesti välissuhtluse ja diplomaatia juured ulatuvad küll juba veidi varasemasse aega – 1917. aastasse, kui Petrogradis nõuti Eestile autonoomiat ja Eesti Maanõukogu (Maapäev) kuulutas end Eesti kõrgemaks võimukandjaks. Maanõukogu otsusega loodi välisdelegatsioon, kes lõi esimesed kontaktid välisriikide diplomaatiliste esindustega Petrogradis ja Stockholmis. Seejärel otsustati saata esindajad ka teistesse riikidesse Lääne-Euroopas, et taotleda tunnustust iseseisva Eesti riigi ideele ja ühtlasi sooviti hankida sellele nii poliitilist kui ka majanduslikku toetust.

Esimesed välisesindused loodi Maapäeva otsusega juba 1918. aasta alguses ja üheks esimestest välisesindajatest oli Jaan Tõnisson. Tema juhtimisel ja Rootsi võimude nõusolekul avati Eesti ajutine saatkond.

Huvitava faktina saame saadikute meenutustest teada, et ajaleht „Peterburi Teataja“ oli tollal ainuke välismaal kättesaadav ja sõnumeid toov eestikeelne ajaleht. Seda lugesid ja kasutasid sõnumitoojana ja levitajana Eesti välisdelegatsiooni liikmed, kui selgitasid Eesti seisukohti ja nõudsid Eesti tunnustamist nii Inglismaa, Prantsusmaal, Rootsi, Itaalia jpt poolt.

Sellele järgnes ajutise saatkonna loomine Londonis, mida asus juhtima Ants Piip.

Prantsusmaale saabunud Karl-Robert Pustale ja Eesti delegatsiooni liikmetele oli Pariisis elav ja poliitikuid ning olusid tundev eestlane Andres Dido (Tiido), igakülgselt abiks ja toeks Eesti iseseisvuse tunnustamise saavutamisel.

De facto tunnustuse eestlastele ja rahva poolt valitud Maanõukogule (Maapäevale) andsid 1918. aastal esimestena Prantsusmaa (1. märts), Suurbritannia (20. märts) ja Itaalia (29. mai). Soome tunnustas Eestit de facto 1919. aasta augustis (esindaja Oskar Kallas).

Pariisi Rahukonverents (18. jaanuar 1919 ─ 21. jaanuar 1920) ja Eesti Vabadussõda 1918 ─ 1920 viisid Tartu rahulepingu sõlmimisele 2. veebruaril 1920. a. Venemaaga. Tartu rahu avas Eestile tee laialdasele rahvusvahelisele tunnustamisele juba iseseisva riigina. Diplomaatilised suhted sõlmiti Venemaaga 30. märtsil 1920 rahulepingu ratifitseerimiskirjade vahetamisega. Sellele järgneski ridamisi de jure tunnustamisi mitmete riikide poolt: Soome, Belgia, Prantsusmaa, Ühendkuningriigid, Norra, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Hollandi jpt. Aasta hiljem, 1922. aastal lisandusid veel mitmed suurriigid: Ameerika Ühendriigid, Hiina jt.

22. septembril 1921. aastal sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks.

JÜRI TREI

Artikkel on ilmunud “Peterburi Teataja” veebruarikuu numbris.

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here