Eesti välisministeerium avaldas Venemaa suursaatkonnale protesti

0
153

FOTO: Raigo Pajula

 

Eesti välisministeerium kutsus 10. juulil välja Venemaa suursaatkonna esindaja ning avaldas protesti seoses ilutulestiku korraldamisega Moskvas 22. septembril.   

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on teade Vene Föderatsioonis ilutulestiku korraldamise kohta Tallinna taasokupeerimise 75. aastapäeval provokatiivne samm. „Tallinna taasokupeerimine ei toonud Eestile vabadust, vaid pool sajandit väldanud nõukogude okupatsiooni. Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse katkematus on alus meie riiklusele nii täna kui homme,“ rõhutas Reinsalu.

Venemaa suursaatkonna avaldus on järgmine:

„Seoses 2019. aasta 10. aprillist kuni 2020. aasta 9. maini Moskvas läbiviidavate pidulike saluutidega Nõukogude ja Euroopa linnade Saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise mälestuspäevade tähistamiseks peab saatkond vajalikuks informeerida järgnevast.

1944. aasta 22. september läks Suure Isamaasõja ajalukku kui Eesti pealinna hitlerlastest vabastamise kuupäev. Verised lahingud, mis algasid 1944. aasta kevadel, käisid kogu vabariigi territooriumil. Kümned tuhanded punaarmee võitlejad hukkusid, vabastades Eestimaa seda okupeerinud Saksa agressorist.

Tasub meelde tuletada, mis oleks olnud, kui võidu selles surmatoovas heitluses oleks võtnud kuritegelik hitlerlik režiim. Euroopa kaardil ei oleks olnud sellist nimetust nagu Eesti. Baltimaade territoorium oleks kuulunud totaalsele saksastamisele, mis tõotanuks kurba saatust valdavale osale Eesti elanikkonnast. Nende ebainimlike plaanide teel seisis ees Nõukogude sõdur, purustades 1945. aasta võidukas mais vaenlase tema urus, Berliinis.

Oma panuse Suurde Võitu andsid Eesti parimad pojad ja tütred. Nende hulgas on Nõukogude Liidu kangelane A. Meri, kelle sünnist täitus 100 aastat selle aasta 1. juulil. Ei saa jätta kahetsust esile kutsumata fakt, et sellest kuupäevast mööduti Eesti meediaruumis vaikides.

Seda enam, et täheldatakse jõupingutusi „iseseisvuse eest võitlejate” oreooli andmiseks hitlerlaste käsilastele, kes sõdisid Waffen-SS-i koosseisus.

Praegu elavad põlvkonnad peavad teadma, kellele võlgneb Euroopa, sealhulgas Eesti, võimaluse elada juba 75 sõjajärgset aastat rahu ja julgeoleku tingimustes. Ajaloolise mälestuse säilitamine selle kohta ja selle edasiandmine järeltulevatele põlvkondadele on kõigi eurooplaste ühine ülesanne.

Just seda tuletavad meelde Moskvas läbiviidavad pidulikud saluudid.”

 

11. juulil toimunud pressikonverentsil esitati Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharovale järgmine küsimus: eile väljendas Eesti välisministeerium Venemaale protesti plaanide pärast organiseerida saluut Tallinna Saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 75. aastapäeva auks, nimetades seda kuupäeva Eesti korduva okupeerimise kuupäevaks. Hiljem ühinesid Tallinnaga Leedu ja Läti. Kuidas hindab välisministeerium sellist reaktsiooni? Milline tuleb vastus?

„Kui ma eile õhtul neid uudiseid nägin, ei olnud enam võimalust neid kohe dokumentaalselt kinnitada või ümber lükata, ma mõtlesin, et see on mingi viga. Jutt käib saluudist meie maa territooriumil. On arusaamatu, miks me peaksime küsima, mis põhjusel me seda läbi viime. See on mingi uus sõna. Pärast selgus, et meie saatkondade esindajatele öeldi Eesti ja Läti välisministeeriumis, et need maad peavad nõukogude perioodi oma ajaloos „okupatsiooniks” (see on nende traditsiooniline positsioon) ja esitavad saluutide läbiviimisele vastuväiteid,” vastas Zahharova.

VÄLISMINISTEERIUM / DELFI

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here