Eestlanna valiti Rootsi suurfirma juhatusse. Eesti valitsuse ettepanekud Eesti ja Põhjala ning Balti riikide suhete tugevdamiseks

0
150

Kaia Eichler. FOTO: afry.com

 

Göteborgis Skandinaavia kõrgeimat pilevelõhkujat püstitav börsiettevõte Serneke valis juhatuse üheks uueks liikmeks eestlanna Kaia Eichleri. Ta hakkab täitma jätkusuutlikkuse juhi ametikohta, kirjutas Postimehe majanduskülg.

Praegu töötab Eichler konsultatsioonifirmas AFRY hoonete jätkusuutlikkuse strateegilise juhina. Uude ametisse asub ta detsembris.

Eichler on Rootsis elanud 11 aastat. Uuest ametist edasi oleks järgmine samm ettevõtte nõukogu. Eichleri juhatuse liikme leping on tähtajatu ja seal pole katseaega.

Eichleri pereliikmed soetasid endale kohe Serneke aktsiaid, mida saab osta nii LHV kui SEB panga kaudu.

Eichler iseloomustas Serneket järgmise põlvkonna ettevõttena, mis on uuenduslik, innovaatiline ja tunnetab endal ühiskondlikku vastutust. See on suuruselt Rootsi kuues ehitusettevõte, kus töötab 1200 inimest. Ettevõtte asutaja Ola Serneke ema on Teise maailmasõja aegne Eesti põgenik.

Postimees lisas, et Serneke rajatavast Karlatornetist saab oma 245 meetriga Göteborgi esimene pilvelõhkuja ning kogu Skandinaavia kõrgeim hoone. 73 korrusega Karlatornetis on 611 korterit, hotell, kontorid ja taevabaar. Torni ehitamine on uue Karlastadeni linnaosa algus.

Kaia Eichler on sündinud 1985. aastal. Lõpetanud Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinsenerina keskkonnatehnika alal. Alates 2011. aastast elab ja töötab Rootsis.

 

Eesti valitsus kiitis heaks välisministeeriumi ettepanekud Eesti ja Põhjala ning Balti riikide suhete tugevdamiseks

28. oktoobril kiitis Eesti valitsus heaks välisministeeriumi esitatud ettepanekud Eesti ja Põhjala ning Balti riikide koostöö tugevdamiseks.

Põhieesmärk suhetes Põhjala ja Balti riikidega on piirkonna sügavam lõimimine kõigis poliitikavaldkondades ning majanduslike ja sotsiaalsete sidemete laiendamine. Samuti on Eesti jaoks tähtis seista järjepidevalt inimõiguste, demokraatia ja meediavabaduse eest.

„Põhjala ja Balti riigid on meie lähimad naabrid, kellega oleme pikaajaliselt edukalt koostööd teinud. Uuendatud tegevuskavaga asume oluliste eesmärkide nimel veel tõhusamalt tegutsema. Regiooni riikide tihedad suhted tagavad rahvusvaheliselt kindlama positsiooni, et edendada ühiseid huve ning seista oma väärtuste eest,” ütles välisminister Eva-Maria Liimets.

Liimets tõi välja, et Eesti soovib tihendada koostööd digivaldkonnas ja kliimadiplomaatias, et leida ühiselt lahendusi keskkonna- ja kliimaprobleemidele. „Eestil kui uuendusmeelsel digiriigil on siin hea võimalus eeskujuks olla ja ka meie kliimaeesmärgid on ambitsioonikad. Koostöös rohepöörde edendamiseks seame esiplaanile piirkonna digitaalse lõimimise ning energiakoostöö, eelkõige digitaalsete ühenduste ja taastuvenergia arendamise teel,” sõnas välisminister.

Liimets märkis, et koostöö ühenduste arendamisel on ka piirkonna majandusliku arengu üks tähtsamaid tegureid. „See puudutab eelkõige energia- ja transporditaristu väljaehitamist, aga ka digitaristu ja -teenuste arendamist,” ütles ta.

Lisaks mainitud valdkondadele soovib Eesti Põhjala ja Balti riikidega tugevdada koostööd julgeoleku-, kaitse-, küber-, sisejulgeoleku-, justiits-, haridus-, teadus- ja kultuurivaldkondades ning laiendada tegevusi diasporaapoliitika arendamiseks. Tähelepanu pööratakse ka Eesti eesmärkidele ja tegevustele regionaalsetes formaatides ning rahvusvahelistes organisatsioonides.

Ettepanekud Eesti ja Põhjala ning Balti riikide koostöö tugevdamiseks koostas välisministeerium kõigi ministeeriumite, Eesti Panga ja riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadiga.

KALEV VILGATS / VÄLISMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here