Erakondade esimehed pidasid Arvamusfestivalil ilma nurkadeta debati

0
204

Arvamusfestivalil. FOTO: Kaspar Pokk

 

Arvamusfestivalile pani punkti parlamendierakondade esimeeste debatt. Arutleti perevägivalla, kliima ja tuleviku Eesti üle, kuid esimehed ei jäänud eri seisukohtadele pea milleski.

Kaks päeva (9-10. august) kestnud Arvamusfestival Paides lõppes, kui viimases debatis esinesid Riigikokku kuuluvate erakondade esimehed. Laval olid valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade esimehed Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder ning opositsiooni esindas sotsiaaldemokraatliku partei esimees Indrek Saar. Puhkusel viibiv Kaja Kallas ei sõitnud Paidesse arutelule osalema ning kuna formaat oli rangelt erakondade esimeeste keskne, jäigi Reformierakonnal esindaja välja panemata.

Paljuski ilmselt seetõttu, aga valitud aruteluteemadest lähtuvalt, kujunes debatt pigem turvaliseks ja igavaks, kus maailmavaatest lähtuvad erinevused välja ei joonistunud. Nii opositsioon kui koalitsioon jäid ühele meelele selles, et perevägivald on taunitav ning ka selles, et kliimamuutustega tuleb tegeleda. Tulevikust rääkimisele pühendati arutelul väga vähe aega ning seepärast jäi see teemakäsitlus ka pinnapealseks.

Perevägivallast rääkidest tõdes EKRE esimees Mart Helme, et Eestis tuleb lõpetada “kui lööb, siis armastab” suhtumise varjatud heakskiitmine ning ühiskond on küpsenud piisavalt, et seda mitte tolereerida. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas lisas, et olemasolev statistika kindlasti ei näita lähisuhtevägivalla tõelist mastaapi ning oluline probleem on ka see, et ohvrid ei julge sotsiaalse- ning majandusliku vähekindlustatuse tõttu oma ebatervet suhet lõpetada.

Vaesusest Eestis rääkides arutleti võimaluse üle võtta riigina laenu sotsiaalsete toetuste andmiseks, et parandada vaesusriskis elavate inimeste olukorda, kuid paneelis osalejad tõdesid ühiselt, et jooksvate kulude katteks pole laenu võtmine õige.

Kliimaküsimuste üle arutledes võeti teemaks põlevkivienergia tootmine Eestis ning sellega kaasnevad komplekssed sotsiaalmajanduslikud probleemid, mis nõuavad läbimõeldud lähenemist. Ühtlasi räägiti globaalsetest kliimapoliitika mõjudest, kus tõdeti, et Eesti ja ka Euroopa Liit laiemalt on suurte muutuste tegemiseks liialt väiksed tegijad ning muutus oleks vaja esile kutsuda miljardite inimeste käitumisharjumustes.

Kliimaplokis oli ka debati huvitavaim moment, kui sotside esimees Indrek Saar võttis teemaks keskkonnaminister Rene Koka seisukohad, et kliimamuutused ei ole inimtekkelised. “Mina kaitsen oma valitsuse liiget. Mul pole olnud tunnetust, et minister ütleks, et need pole teemad, millega pole vaja tegeleda. Vastupidi, ta on tegelenud nendega väga tõsiselt,” kaitses Ratas Kokka.

Tulevikuühiskonadest rääkides arvasid kõik debatis osalenud poliitikud, et 150 aasta pärast on rahvusriigid endiselt alles. Kõige huvitavama sõnavõtu tegi Mart Helme, kes uskus samuti rahvusriikide säilimisse, kuid avaldas muret demokraatia säilimise üle tingimustes, kus tehnoloogia arengud annavad üha enam võimu andmeid omavatele Suurtele Vendadele, kes inimvabadusi seeläbi piirama võivad hakata.

DELFI

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here