Estivali avakontserdil kõlavad jazztõlgendused Miina Härma koorilauludest

0
83
Jaak Sooäär, Tanel Ruben ja Raul Vaigla. (Foto: erakogu)

Estivali avakontserdil 10. veebruaril tõlgendab trio Sooäär/ Vaigla/Ruben Miina Härma tuntud koorilaule jazzivõtmes. Rein Jüriado vestles kitarristi, helilooja ja ansamblijuhi Jaak Sooäärega, kes on üks Eesti viimaste aastakümnete aktiivsemaid jazzmuusikuid.

Kuidas Te leidsite tee jazzi juurde?

– Huvi muusika vastu oli mul juba noorest peast. Mu vanem vend tõi plaate koju, mida kuulasin. Nõukogude ajal oli ju lääne muusikat raske kätte saada. Jazz ei olnud Nõukogude Liidus keelatud, aga seda ka soositud, sest seda peeti liiga läänelikuks.

Olite Eesti Jazzliidu esimene esimees (2004–2009) ning siiani juhatuse liige. Kust tekkis mõte jazzliit asutada?

– See oli seotud sellega, et õppisin Kopenhaageni Rütmimuusikakonservatooriumis 1996–2001. Nägin seal õppides, et Taanis, Rootsis ja teistes põhjamaades on jazz väga hästi organiseeritud. Eestisse naasmise järel leidsin mõttekaaslasi ja nii saigi jazzliit asutatud.

Miks Eestile jazzliitu vaja on?

– Seda on vaja jazzmuusikale, et jazz püsiks pildil. Mainstream-muusikastiilid on vallutanud meediakanalid ning teistel stiilidel on raske löögile pääseda. Jazzliit aitab kaasa, et süsteemsemalt jazzmuusikat populariseerida. Jazzliidu ülesanne on tegeleda sellega, et jazzi vallas pidevalt üle riigi midagi toimuks ning on korraldanud igal aastal üle saja klubikontserdi eri linnades. Samuti on Eesti Jazzliit vahendanud kontakte välismaale ning tegutseb aktiivselt, et Eesti jazz jõuaks aina rohkem ja rohkem rahvusvahelisele areenile.

Millises vormis on Eesti jazz täna?

– Ma arvan, et paremas vormis kui kunagi varem. Eestis on kasvanud peale terve uus põlvkond muusikuid, kes ajavad oma asja professionaalselt. Kui vaadata, kui palju eesti muusikud välismaal mängivad, siis see näitab, et eesti jazzil läheb hästi. Rahvusvaheline konkurents on tihe ning tahame aidata Eesti muusikutel lüüa läbi rahvusvaheliselt, sest Eesti turg on väike.

Olete ehitanud üles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jazzi osakonna. Milline on eesti noorte huvi jazzmuusika vastu?

– Praegu on hea. Aga erinevalt Põhjamaadest on Eestis väga vähestes muusikakoolides võimalik õppida rütmimuusikat ja sealhulgas jazzi. Klassikalise muusika õpetus on lastemuusikakoolides väga süstemaatiline ja hästi arendatud. Meie järgmine töö ongi paremini jõuda lasteni – suuremates Eesti linnades on häid muusikaõpetajaid, aga on ka palju piirkondi, kus neid üldse ei ole. See on regionaalpoliitiline küsimus.

Esinete Stockholmis Estivalil oma trioga, kuhu kuuluvad lisaks Teile veel Tanel Ruben ja Raul Vaigla. Palun rääkige pisut lähemalt sellest triost.

ESTIVAL

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here