Estonial hukkunute lähedaste kaebus jõudis kohtusse

0
271

Parvlaev Estonia. FOTO: Postimees/Scanpix Baltics

Prantsusmaal Nanterre’i kohtus algasid lõpuks istungid Estonia laevahuku asjas.

Juba 1996. aastal esmakordselt sisse antud hagis süüdistavad kannatanud ja hukkunute lähedased katastroofis Prantsusmaa klassifitseerimisfirmat Bureau Veritas ja Saksamaa laevaehitajat Meyer Werft. Just laeva konstruktsioonivigadele viitas laevahuku ametlik uurimine, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Pariisi äärelinnas Nanterre’is, kus on Estonia klassifitseerinud firma Bureau Veritase kontor, algasid 12. aprillil kohtuistungid.

Protsessi algus on veninud uskumatult kaua seetõttu, et süüdistatavad on vaidlustanud kõike, mis võimalik. Ka 12. aprillil kulus osa ajast arutamisele, kas kõigil hagejatel on üldse õigus kaebamiseks ja kas asja tuleb arutada Prantsusmaal või hoopis Rootsis või Saksamaal.

Kohtusaalis olid aga laeva detailide näidised ja jõuti ka asjani. Laevahuku ametlik uurimine tõi välja, et selle põhjustasid konstruktsioonivead ehk eelkõige liignõrgad visiiri kinnitused, puudulik rammvahesein ja rambi seotus visiiriga.

Kannatanuid ja ohvrite lähedasi esindav advokaadibüroo Schmill&Lombrez leiab, et põhivastutaja on just klassifitseerimisfirma.

“Kui tegu oli algse laeva kontseptsiooni probleemiga, siis Bureau Veritas oleks pidanud sellele tähelepanu pöörama ja sellega tegelema kas kohe alguses või hiljem. Kui probleem puudutab laeva hooldamist, siis sama asi. See on igas etapis nii, mis iganes juhtub. Me oleme olukorras, kus Bureau Veritasele makstakse selle eest, et nad laeva kontrollivad. Nad ütlevad, et neil ei ole sellega mingit pistmist. Aga mille eest neile siis makstakse?” rääkis advokaat Erik Schmill.

Bureau Veritase ja laevaehitaja Meyer Werfti esindajad “Aktuaalsele kaamerale” kommentaare anda ei soovinud. Kohtus rääkisid nad sellest, et laev oli kehvas tehnilises seisundis, laeva hooldus jättis soovida, samuti meeskonna tegevus – näiteks sõitis laev saatuslikul ööl liiga kiiresti. Nende enda kontroll oli nende sõnul aga igati nõuetekohane.

“Nende kontroll on olnud väga formaalne ehk praktiliselt kontrolli puudumine, arvestades seda, mida me oleme täna pärastlõunal kuulnud,” ütles Schmill.

Bureau Veritase esindajad seadsid kohtus kahtluse alla ka ametliku uurimise erapooletuse ja usaldusväärsuse. Rohkem kui 1100 hageja kahjutasu nõue ulatub kokku 40,8 miljoni euroni. Kohtuotsust on oodata juuli lõpus.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here