Ettevõtete tegelike kasusaajate avaldamine muutub kohustuslikuks

0
174

FOTO: Images Money / Creative Commons

Alates 1. septembrist peavad kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta, kes füüsiliste isikutena omavad kas äriühingut otseselt või kaudselt või teostavad selle üle kontrolli muul viisil. 

Advokaadibüroo Ellex Raidla partneri, vandeadvokaadi Ermo Kose sõnul tähendab otsene omamine seda, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust.

“Kaudse omamise all peetakse silmas aga olukorda, kus ettevõttes omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all. Lisaks loetakse äriühingu tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes hoolimata omandiosa suurusest kontrollib muul viisil (näiteks osanike või aktsionäride lepingu või muu kokkuleppe alusel) ettevõtte olulisi otsuseid (eelkõige juhtorganite määramist) ning kellel on faktiliselt võimalus teostada suuremat kui 50 protsendi hääleõigust,” selgitas Kosk. 

Tegelikku kasusaajat ei tuvastata börsiettevõtete, korteriühistute, hooneühistute ning teatud sihtasutuste puhul.

Muudel juhtudel on juriidilise isiku juhatus kohustatud äriregistrile deklareerima oma tegeliku kasusaaja andmed 60 päeva jooksul alates uue korra jõustumisest tänavu 1. septembril. 

Kosk soovitab ettevõtetel juba varakult alustada oma omandisuhete tuvastamisega. “Lihtsamate omandisuhete puhul eeldab uus kohustus vaid veidi ajakulu, kuid keerukama omandistruktuuriga äriühingute puhul, mille osanike ja aktsionäride ring ulatub näiteks välismaale, on tegeliku kasusaaja tuvastamine keerukam ja aeganõudvam protsess,” lausus ta. 

Uue ettevõtte puhul tuleb andmed tegeliku kasusaaja kohta äriregistrile esitada juba äriühingu asutamisel koos äriregistrisse kandmise avaldusega.

Juhul kui andmed püsivad muutumatuna, on juhatusel kohustus andmete õigsust kinnitada iga-aastaselt koos majandusaasta aruande esitamisega.

Juhul kui tegelik kasusaaja muutub või kui andmed tegeliku kasusaaja kohta ei ole õiged, tuleb registrile uued andmed teatada 30 päeva jooksul alates hetkest, kui juhatus andmete muutumisest teada sai.

Kui tegelikku kasusaajat ei ole tõesti õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järgi proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid. 

Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

1. septembrist jõustuv muudatus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas.

“Selle muudatuse eesmärgid on tegelikult põhjendatud ja vajalikud ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks, võitluseks rahapesu- ja terrorismiga ning maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks ja maksukuritegude piiramiseks,” lisas Kosk.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here