Hapendatud jahujookidest, kaljast ja koduõllest

0
114
Artikli autor kõnelemas joogipäeval. (Foto: Ülo Siivelt)

Riina Noodapera Gotlandilt tutvustas eesti joogipäeval, 23. septembril Stockholmi Eesti Majas eestlaste joogitegemise kombeid, mida jagame nüüd teilegi.

Eestis joodi piimajooke suvel, kui piima oli. Nii näiteks valati jahu- või tanguleent piima sisse ja lasti sellel hapnema minna. Jooki võeti kaasa nii põllule kui heinamaale. Kui piima ei olnud, tehti jahu- ja linnasejooke. Neil olid sellised nimed nagu rokk, jüvä, üvä, ivä, iväliim, ivärokk…taar, kali ja õlu. Vett keegi suurt ei joonud, joodi ikka kas ivaleent või taari. Eks ole tuntud ju vanarahva ütelus – vett ma ei joo ja jala ma ei kõnni!

Õlletegemine ja linnaste valmistamine

Põhja-Eestis ja saartel võttis õlletegemine eriti hoogu. Linnased tehti kogu aastatagavara korraga valmis. See oli osades piirkondades nii meeste kui naiste töö. Mida rohkem õlut teatud linnastehulgast välja kurnati, seda lahjem see sai. Janu kustutati kalja ja õllega.

Ruhnus tehti kalja (dricke’t), täpselt nii kui Gotlandil. Rootsi mandril oli kali spisöl.

Klaasist õllejoomise vastu oldi Saaremaal umbusklikud, klaasitäie viisi juues hakkavat õlu liiga ruttu pähe. Naised lisasid oma joogile uuemal ajal veel suhkrut.

RIINA NOODAPERA

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here