Kaalutakse majutuskohtade kvaliteedinõuete lõdvendamist

0
141

FOTO: Arvo Meeks/Eesti Meedia/SCANPIX

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium küsib, kas riik ikka peab majutusteenuse kvaliteeti reguleerima. Esialgses ettepanekus usub ministeerium, et paljut, mida täna pannakse paika määruses, saaks reguleerida vaba turg.

Eestis kehtib majandus- ja taristuministri määrus, mis ütleb, kui suur peab olema majutusruumi seatud padi. Sama määrusega nõuab riik, et iga voodikoha kohta peab külastajale pakkuma kolme riidepuud ning et vannilina lühem äär peab olema vähemalt 65 sentimeetrit pikk. Need nõuded kehtivad kõigile, aga näiteks külalistemajas, motellis ja hotellis peab päevatekk katma vähemalt 30 protsenti voodist. Kõige peenemas kohas ehk hotellis tuleb pakkuda ka võimalust lihtkirja saata ning hotellitoas peab külaline leidma kirjutusvahendi, kohvrialuse ning kui ta soovib, siis ka õmblustarbed. See nimekiri on pikk ning läbi aastate on sellele oma õnnistuse andnud terve rida majandusministreid. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa ütleb, et paljud neist reeglitest ulatuvad 90ndate aastate algusesse.

“Eks siis võeti eeskuju välismaistest regulatsioonidest ja nende alusel hakati seda Eesti oma süsteemi üles ehitama. See on olnud üsna täiuslik süsteem ja on olnud kindlasti abiks väga paljude tänapäevaste hotellide loomisel Eestisse,” ütles Loodmaa ERR-ile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib aga senised reeglid kriitilise pilguga üle vaadata. Ministeeriumis mõeldakse võimalusele ruumide suuruse ja sisustuse käskudega reguleerimisest loobuda ehk jätta alles ainult niisugused nõuded, mida läheb tarvis tarbijakaitse ja ohutusnõuete tagamiseks.

“Kindlasti on meie jaoks oluline, et tarbija, kes majutusettevõttes peatub, et tema elu ja tervis oleks kaitstud. Aga kas ja kui palju on tal seal mingeid teenuseid kasutada ja mida see majutusettevõte veel lisaks pakub, võib-olla on see tõesti see koht, kus riik ei peaks enam ette kirjutama,” rääkis kaubandus- ja teenustetalituse peaspetsialist Kati Kikas.

Arutelule kutsuvas kirjas selgitab ministeerium, et vähendada tuleb bürokraatiat ja innovatsiooni ei tohi takistada. Verni Loodma usub, et kindlasti tuleb kvaliteedinõuded üle vaadata, sest ajad ja klientide soovid muutvad. Samas päris ära kaotada neid ka ei saa.

“Küsimus on selles, et oleks vaja ära loetleda need teenused, mida sa üht või teist tüüpi majutusasutuses peaksid ja võiksid saada. Klient ikkagi peaks teadma, mida siis ikkagi oodata, kui ta läheb hostelisse või kui ta läheb hotelli,” ütles Loodmaa.

Niisamuti usub ta, et just kliendi ootuste huvides peaks alles hoidma järgusüsteemid ehk hotellide puhul tärnid. Eestis kasutatakse hotellidel niisuguseid tärne, mida tarvitatakse veel 16 Euroopa riigis ning mille jagamise on riik delegeerinud hotellide ja restoranide liidule. Järgusüsteemide asjus on ministeeriumil kaks ettepanekut. Esiteks anda järkude jagamine vabaks ehk lubada neid jagada kõigil soovijatel. Teine mõte on kaotada senine keeld, mille järgi tohib oma nimes järku kasutada ainult see majutusasutus, millel vastav hulk tärne päriselt olemas on.

“Valeinfot ei tohi kasutada, aga samuti ei tasu ju ka alahinnata seda, et me elame online-ajastul. Kõik need internetiplatvormid, foorumid, kasutajate hinnangud teenuse taseme kohta on reaalajas nähtavad,” märkis Kikas.

Loodmaa sõnul on internetist saadavad kasutajate hinnangud senist süsteemi ainult täiendanud, aga tärne välja need ei vaheta.

“Ega kahe tärni hotellile annabki hinnangu klient, kes kahe tärni hotelli läks. Kui te hakkate endale otsima vastavalt oma elustandardile ja harjumustele sobivat hotelli ning hakkate lugema neid hinnanguid. Kas te saate neist aru, millise taseme hotell see on? Ma ei ole selles väga veendunud.”

Arutelud Eesti majutusasutuste regulatsiooni muutmiseks alles algasid ning konkreetsema eelnõuni loodab ministeerium jõuda sügisel.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here