Kaitseliit saatis Poola uue üksuse. Kaitsepolitsei pani Riigikogu liikmele saba taha. Päästeamet koondab operatiivkorrapidajaid. Eesti rahvaarv kahanes aastaga veidi

0
225

Kaitseliitlased harjutamas piiritõkke paigaldamist. FOTO: ekraanitõmmis

 

Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlastest koosnev üksus Wisent asus 15. jaanuaril teele Poola, alustades kuu pikkust teenistust. Üksus on loodud Valgevenest tuleva hübriidrünnaku tõrjumiseks ja võitluseks ebaseadusliku migratsiooniga, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Üks tegevus, mille kaitseliitlased enne teele asumist selgeks pidid saama, oli lõiketraadist piiritõkke rajamine. Esimene Wisenti sihtüksus, mis detsembris Poolas käis, rajas üle 22 kilomeetri piiritõkkeid. Eestlased läksid Poolale appi, sest Poola palus seda.

„See abi on pigem poliitiline abi, et näidata, et poolakad ei ole selles probleemis üksi. Ja eestlased on alati valmis oma sõpradele appi minema. On britid seal ja on ka teised riigid valmisolekut avaldanud. Aga probleem on iseenesest laiem, see ju algas Leedust juba, kus samamoodi abis käisime, andsime leedukatele neid vahendeid, mis vaja oli ja saatsime Leetu oma üksuse,“ lausus kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Kõik Wisenti kuuluvad kaitseliitlased on saanud reservõppekogunemise kutse ja andnud vabatahtlikult nõusoleku liitlast toetada.

„Kokku on meid kuni 40. Lisaks on seal veel kaitseväe üksused, on meediatiim, kes annab seal operatiivset informatsiooni. Lisaks luure, tehakse luurelende, ja toetustiim. Tasutatakse neid täpselt samamoodi nagu esimest sihtüksust ehk saavad reservväelaste topelttasu, mis tähendab seda, et neil on võrdväärne palk tegevväelastega,“ rääkis kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil.

Kaitseliitlased jäävad esialgu Poola veebruari keskpaigani ja tegutsevad samas piirkonnas, kus eelmine sihtüksus Wisent, tehes koostööd Poola 18. mehhaniseeritud diviisiga. Sihtüksuse nimi tähendab euroopa piisonit, mis on Poola kultuuriruumis tähtsal kohal, sümboliseerides jõudu ja tugevust.

 

 

Kaitsepolitsei pani Riigikogu liikmele saba taha

Kaitsepolitsei on võtnud jälgimise alla hiljuti Riigikogu tööajast taksot sõitmisega avalikkuse tähelepanu pälvinud keskerakondlasest riigikogu liikme Martin Repinski.

Postimehele kinnitati Repinskile silma peale panemist anonüümsest allikast, kuid Repinski pole seda isegi varjanud, vaid kuulutas eelmisel nädalal Eesti Päevalehe laupäevalisas LP antud intervjuus, et kaitsepolitsei ja „teised asutused“ jälgivad teda, kuna ta käib tihti Venemaal ja teda külastatakse sageli Venemaalt.

Ei Repinski ega asjaosalised organid soovinud lähemalt selgitada, miks on Repinskile saba taha pandud.

Postimees kirjutas, et 2020. aastal ei läbinud Repinski riigikaitsekomisjoni liikmena julgeolekukontrolli, et taotleda NATO-saladuste luba. Repinski pidas põhjuseks oma tihedaid Venemaa-sidemeid. Ta väitis, et tegeleb äriasjadega ja üritab tuua investeeringuid Venemaalt Eestisse ja vastupidi, aidates Eesti ärimeestel laiendada ettevõtlust Venemaal.

Kapo keeldub Euroopa Liidu ja NATO saladustele juurdepääsu andmisest tavaliselt mitme asjaolu korraga esinemise puhul. Näiteks majanduslikult üle võimaluste elamine koos mõne sõltuvusharjumusega.

Ei endine KAPO peadirektor ja justiitsminister Raivo Aeg ega endine peaprokurör Lavly Perling pea võimalikuks automaatselt valve alla minekut. „See pole ju saladus, et – unustame ära Repinski ning kõik muu – mõistlik kõrge ametnik mõtleb enne, kui ta Venemaale läheb, et kas on sinna ikka vaja minna,“ lisas Perling.

Üks eksperte pidas võimalikuks, et Repinski sattus KAPO huviorbiiti seoses tegevusega Jõhvi vallavanemana 2018. aasta juunist 2019. aasta aprillini. Jõhvi on üks kuuest kohalikust omavalitsusest Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve kõrval, kus korruptsioonijuhtumeid menetleb just kaitsepolitsei. Repinski korraldas vallavanemana puhastuse valla allasutustes, lastes lahti pikaajalisi töötajaid sooviga jätta tööle vaid need, kelle plaanid oma valdkonna arendamisel lähevad kokku valla juhtide omadega.

Avalikkus on viltu vaadanud Repinski lähedastele suhetele skandaalse prügiärimehe Nikolai Ossipenkoga.

 

 

Päästeamet koondab operatiivkorrapidajaid

Valitsuse kärpekava täitmiseks koondatakse siseministeeriumi haldusalas sadu töökohti. Reformiga politseis tehti algust sügisel, päästeametis seisavad kärped veel ees, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Siseminister Kristian Jaani kinnitusel kaotatakse peamiselt täitmata ametikohad, aga koondatakse ka näiteks päästeteenistuse operatiivkorrapidajaid.

„Politsei- ja piirivalveametis väheneb ametikohti 300 võrra. Need on enamjaolt tühjad, vakantsed ametikohad. Küll jah, tõepoolest on ka selliseid ametikohti, kus reaalselt töötasid inimesed peal,“ rääkis Jaani.

„Päästeamet on üle vaatamas enda juhtimisstruktuuri. Näiteks operatiivkorrapidajad, kelle ülesanne on reageerida n-ö teise juhtimistasandina erinevatele sündmustele. Kui räägime operatiivkorrapidajatest ja räägime näiteks osadest töödest, mis on seotud ohutusjärelevalvega, siis nende inimeste hulk on 70. Enamusele nendele inimestele pakutakse organisatsiooni siseselt tööd ja hetkel võib olla umbes 20 inimest, kellele tööd on leida raske. Aga veelkord, eesmärk on loomulikult see, et kõikidele inimestele ka töökohad leida,“ rääkis minister.

 

 

Eesti rahvaarv kahanes aastaga veidi

Eesti rahvaarv oli statistikaameti esialgsete andmete alusel 1. jaanuaril 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lahkus 8602 inimest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat iseloomustama erakordselt kõrge surmade arv, mida registreeriti 5307 võrra rohkem kui sünde. „Kõrge suremus ja viimaste aastatega samale tasemele jäänud sündimus tingisid negatiivse loomuliku iibe. Sellele vastukaaluks oli rändesaldo taas positiivne – Eestisse saabus elama 3678 inimest rohkem, kui siit lahkus. Kui varasemalt on positiivne rändesaldo aidanud rahvaarvu kasvatada, siis 2021. aastal sellest ei piisanud ning elanike arv langes,“ ütles ta.

Eelmisel aastal suri esialgsetel andmetel 18 445 inimest, mida on aasta varasemaga võrreldes enam kui 2500 võrra rohkem.

„Viimasel kümnel aastal on surmajuhtumite arv olnud 15 000–16 000 vahel ja aastased kõikumised on olnud enam-vähem 300 piires. Möödunud aasta näitaja oli aga erakordne. Surmade põhjuseid saame põhjalikumalt analüüsida kevadel, mil saabuvad täpsemad andmed, aga võib oletada, et koroonasurmade suur arv ja kuum suvi mängisid siin olulist rolli“, ütles Trasberg.

2021. aastal sündis esialgsetel andmetel 13 138 last, mis on samas suurusjärgus eelmise aasta sündide arvuga.

Sisseränne suurenes võrreldes varasema aastaga 1890 ja väljaränne 1282 inimese võrra. „Esialgsete näitajate põhjal muutus nii sisse- kui ka väljaränne pärast 2020. aastal kehtinud koroonast tingitud piiranguid taas aktiivsemaks,“ kommenteeris Trasberg.

 

Rahvaarv läbi aegade

Eestis elas 100 aastat tagasi ehk 1922. aastal 1 097 733 inimest. Kõige kõrgem oli rahvaarv aastal 1990, ulatudes 1 570 599 inimeseni. Viimased 20 aastat on rahvaarv püsinud 1,3 miljoni juures.

Aastal 2000 korrigeeriti rahvaarvu vastavalt rahvaloenduse andmetele ja kuigi rahvaarvu arvutamiseks kasutatakse tänapäeval erinevaid registreid, on loendus endiselt olulisel kohal.

Praegu on käimas rahvaloendus, mille jaoks kogub statistikaamet andmed valdavalt registritest, kuid sellele lisaks palutakse igal vähemalt 15-aastasel Eesti inimesel täita lühike e-ankeet veebilehel rahvaloendus.ee.

KALEV VILGATS

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here