Kaja Haukanõmmelt ilmus raamat “Ex(k)odus”

0
83
Kaja Haukanõmm “Ex(k)odus”, 62 lk, 2017.

Oktoobrikuus ilmus Kaja Haukanõmmelt Eestis trükis/raamat nimetusega “Ex(k)odus”. See kirjeldab nii Teises maailmasõjas põgenenud eestlaste kui nüüdisaegsete põgenike tundeid, mis on osavalt läbi põimitud faktidega.

Miks oled sa oma raamatule pannud pealkirjaks “Ex(k)odus”?

– Kui nüüd lühidalt vastata, sündis see pealkiri hetkega. Nägin ühel plakatil suurelt kirjutatult sõna EXODUS. Kohe tekkis mõte, et kui lisada X ja O tähtede vahele sulgudesse K-täht, peaks sellest saama igati paslik pealkiri minu sel hetkel veel võib-olla ilmuvale raamatule.

– Ex(k)odus on minu jaoks hea lühike ja sisuliselt kõige sobivam pealkiri antud kirjatükile.

– Tegelikult sel hetkel kui tekkis idee, mis võiks saada kirjatüki pealkirjaks, langetasin ka otsuse, et ma siiski publitseerin selle. Ei jäta enam kauemaks sahtlisse n.ö. tolmu koguma.

Raamatut kätte võttes peab olema ettevaatlik. Minul pudenes see välja seda ümbritsevast kaanest. Sellele järgnes esimene üllatus – kaane sees on peidus erinevate inimeste piletid ja reisiload. Paberid, mis ühel hetkel tähendasid mõnele inimesele terve elusaatuse.

– Jah, nii see on ja ma olen Sinu märkustega igati nõus. See raamat on õrn ja temaga tuleb ümber käia ettevaatlikult! Raamat on lisaks veel ka väga mitmekihiline ja lugejale avanevad just need kihid, mille vastuvõtmiseks on lugeja sel hetkel valmis.

– Raamat on tehtud selliselt, et see võiks pakkuda lugejale igas mõttes avastamist, ent samas oleks ka ruumi mõtisklemiseks. Ma leian, et kaante sisse paigutatud sõidupiletid on kujundaja andekas leid!

Ei raamatu pealkirja ega ka sissejuhatuse juures pole kirjas sinu kui autori nime. Miks? Oled märgitud ainult pisikeses kirjas sõna tekst järel.

– Ma leian, et sellel raamatul on kokku kolm autorit. Mina olengi vaid tekstide autor ja seepärast on minu nimi vaid teksti järel. Raamatus esitatud fotodest ja tekstidest on loonud ühe terviku kujundaja Mart Anderson, kes ehk oleks antud raamatu puhul esimeseks autoriks. Iseseisvalt publitseeritud fotod või minu tekst ei looks kindlasti sellist muljet või meeleolu, mis nende kahe suhestamisel on kujundaja saavutatud.

– Teiseks ei ole antud raamatu puhul tähtsad raamatus esinevad nimed vaid rolli mängivad lood, mis nende kaante vahel on avaldatud. Ja kui kellelgi tekib huvi, kes konkreetselt või millal midagi ütles, leiab ta ka vastused!

Raamatus on kirjad. Tavaliste inimeste kirjad, mis on täis muret ja tundeid. Nt. kiri hr. Reile palvega anda teada Kihnu saarel vägivaldselt üle võetud paadi asukoht.

– See oli ja on siiani teema, mis on täis muret, hingevalu, kaotust. Iga põgenik, see tähendab vaatamata haridustasemele, positsioonile või majanduslikule staatusele ühiskonnas, oli ja on subjekt kõigi oma tunnetega, mitte tundetu objekt. Kõigil põgenikel on õigus ja vajadus ka oma tundeid väljendada Haridustase või majanduslik heaolu ei taga oskust õigemate või paslikumate tunnete väljendamiseks.

– Ma tahtsingi oma raamatus anda sõna kõigile, mitte ainult eestkõnelejatele või tunnustatud arvamusavaldajatele.

Kirjutad, et sinu doktoritööst “Teisest maailmasõjast tingitud Balti pagulaste problemaatika aastatel 1945–1952 Eesti pagulaste näitel” jäi välja eestlastest põgenike hingemaailm. Kas raamat toob nende tunded piisavalt välja?

– Kindlasti kaugeltki mitte, aga ehk annab aimu ja toob välja seiku, millele pole võib-olla varem nii palju rõhku pööratud. Eks see oli ka üks põhjus sellise asja kirjutamiseks.

Fotograaf Raul Kuusk valis kunagi oma loomingust Kaja palvel välja portsu pilte, mis seostuvad tema meelest Eestimaaga. Kaja arvates oli enamus neist kurvad ja sünged, kuid ometi mingi vaevumärgatava lootuskiirega. Tekstid kõlavadki palju selgemalt ja sügavamalt nende fotode taustal. Tihti tekib vaid fotot vaadates ängistav tunne.

– Ka minul tekkis neid fotosid esmakordselt vaadates sama tunne! Tegelikult täpselt selline (sisemine) tunne on mind saatnud II maailmasõja tõttu Eestist võõrsile sattunud eestlaste teemat uurides. Äng, masendus, kurbus…

– Just nimelt tekkinud tunne või emotsioon viiski mõtteni Rauli fotode juurde hakata kirjutama lugusid, mis on teadustöö kõrval mind n.ö. kummitama jäänud.

– On ju hea tava, et akadeemilisse teksti ei ole paslik tundeid lisada, ent samas leian, et põgenike teema oli ja on niivõrd emotsionaalne, et tegelikult tuleb ju sellest ka kusagil rääkida. Lisaks olen sageli tundnud, et sõnad ei suuda edasi anda seda ängi ja kurbust, mis tegelikult antud teemaga ridade vahelt vastu vaatab.

Sind on enim kõnetanud päevikud ja inimestega kokku saades räägitu. Kirjutad isegi, et lindi peale ei ole inimesed nõus oma kõiki lugusid talletama. Miks?

– Ma aiman ehk “miks”, ent mina ei ole see “õige” Su küsimusele vastama! Ma loodan, et see, kes raamatut loeb, leiab ka sellele küsimusele vastuse!

Raamat on köidetud eriliselt. Poognad on kokku kleebitud nagu igal teiselgi raamatul, kuid nende kleepimiste jälgi pole püütud varjata. Kaja ütleb, et tegemist on erinevate lugudega, mis on talle meelde jäänud. Köitmise erilisus kinnitab seda – erinevad lood, erinevad poognad – kokku liimitud, kuid ometi eraldi.

Miks arhiivimaterjale filtreeritakse? Uurijatel jäävad nii mõnedki olulised tahud tänu sellele saamata.

– Sorteerimist või siis ka filtreerimist on alati olnud. Inimesed tahavad teatud seiku või asju enda minevikust ära kustutada või toimunust natuke teistsugust pilti luua ehk siis lugeja või kuulaja mälu mingis suunas suunata. Seda ei tehta alati teadlikult.

– Ent võib-olla siiski tuleb rohkem ette olukordi, kus seda on tehtud või tehakse teadlikult. Selle nüansi sõnum on eelkõige tulevastele nii algajatele kui ka akadeemilistele ajaloo aga ka kindlasti suguvõsauurijatele.

Linnud, linnud – need on fotodel üheks läbivaks teemaks. Istuvad traadil, lendavad. Aga kuhu?

– Ikka sinna, kus neil tekib võimalus maale laskuda, hingata, süüa ja kui ümbrus paistab piisavalt turvaline, võib-olla ka uus pesa teha.

* Kaldkirjas on tekstis ära toodud mõtted ja tunded, mis mul isiklikult seda raamatut lugedes tekkisid.

TIINA PINTSAAR

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here