Kaljulaid: Eestile on vaja Riigikogu kui teenäitajat. Karis plaanib esialgu kolida Kadriorgu

0
57

Kersti Kaljulaid Riigikogu avaistungil. FOTO: Siim Lõvi / ERR

 

13. septembri Riigikogu avaistungil rõhutas president Kersti Kaljulaid, et Eestile on vaja Riigikogu kui teenäitajat. „Riigikogu, kes uuesti ja uuesti sõnastab meie vabadused ja vastutuse elu selles kirjususes, mis maailma pöörlemine meile ette paneb. Kes tagab mulle, kodanikule, kindlustunde, et minu panus Eesti tuleviku paremaks muutmiseks on sarnane kaaskodanike omaga ja et me kõik ka saame sellest paremast tulevikust sarnasel moel osa,” lausus riigipea.

Vabariigi Presidendi sõnul peab Riigikogu olema see, keda rahvas tähtsate ja pikaajalist mõju omavate otsuste eel konsensuse otsimisel usaldab ning presidendivalimisi saatva avaliku tähelepanu toon näitas, et täna see kindlasti nii ei ole. „Kui rahvas tunneks, et Riigikogu ongi meie kõigi inimeste vaateid esindav kogu, kus tehakse otsuseid erinevaid ilmavaateid arvesse võttes, seejuures meie Põhiseaduses kirja pandud vabaduste, õiguste ja kohustuste kindlas raamis – ehk oldaks siis valmis andma parlamendile ka rohkem hingamisruumi ja usalduskrediiti mõtiskleda selle üle, kes võiks olla järgmine Eesti vabariigi president. Minu meelest tuli suur osa pahandamist tegelikult sellelt pinnalt, et inimesed lihtsalt ei pidanud Riigikogu pädevaks. Nad ei usaldanud Riigikogu tegema inimeste jaoks olulist otsust viisil ja moel, mida 30 aastat on usaldatud,” lausus president Kaljulaid.

„On see ametniku süü, et ta on otsustanud, kui poliitik seda teinud ei ole? Ei ole. Ametnik peab kuidagi ju otsustama, kui poliitiline juhis puudub. Eesti ametnik tajub vastutust, ta ei jäta ühiskonda otsuseta. Aga ta ei peaks otsustama. Poliitik peaks,” lausus riigipea, lisades et ei ole aus, et uue õiguste ja vabaduste tasakaalu üle ostustavad ametnikud – PPA juht, Kaitseväe juht, haiglate ja kiirabide juhid, ettevõtete juhid. „See tasakaal on teie teha, armas Riigikogu. Avalikkuse pahameel, kusjuures, langeb pigem neile, kes otsustasid. Mitte Riigikogule. Aga – pikaajaline mõju seal tagaistmel toimetamisest tekib siiski ka Riigikogule,” lausus president Kaljulaid.

„Mina tahaks, et kõik sellised kokkulepped sõlmitakse Riigikogus, mitte ei saabuks Riigikogusse vastuvõtmiseks. Et Riigikogu komisjonide roll ei piirduks kunagi vaid eelnõudesse muudatuste sisseviimisega, millest täna samuti suur osa on toodud ministeeriumiametnike poolt ja initsieeritud Riigikogu välistest kommentaaridest tekstidele. Et sisulised, keerukad ja alati kellegi jaoks ka ebamugavad kokkulepped ning kompromissid tekiksid läbipaistvalt, sisulistes aruteludes ja siin saalis,” ütles Vabariigi President.

President Kaljulaidi sõnul oli kriitika Riigikogus toimunud presidendivalimiste suhtes põhjendamatu, sest kõik kulges täpselt nii nagu reeglid ette näevad ning ta pakkus omalt poolt välja kuidas võiks neid reegleid tulevikus muuta: „Presidendikandidaatide registreerimise kuupäeva võib tõsta kuu või paar varasemaks. Et sel mõte oleks, peab siis olema nimekiri lõplik. Valijameeste kogus võitku see, kel rohkem hääli nendelt, kes oma hääle anda soovisid. Kes ei soovinud, on jäänud vabatahtlikult kõrvale – mis sest, et justkui tulnud saali kohale. See on nende valik ja nende õigus ,aga see ei saa mõjuda valimistulemusele suuremal määral kui nende valik, kes on kandidaate kaalunud ja oma otsuse teinud. Ja kolmandaks – kohalikud omavalitsused väärivad suuremat esindatust valijameeste kogus. Nii saab hõlpsasti taastada presidendivalimiste protseduuri usaldusväärsuse rahva silmis,” lisas riigipea.

Presidendi arvates võiks Riigikogu liikme palk olla kõrgem, sest praegune pole võimekatele inimestele atraktiivne. See on ettepanek, mis avalikkusele oleks ilmselgelt vastumeelne ja vähemalt isamaalane Priit Sibul esitas Postimehes küsimusega, kellega peaks riigikogulase palka võrdlema, sest see ei tohi rahva üldise heaolu taustal eest ära joosta.

Presidendi arvates pidanuks koroonapiirangute seadmisel Riigikogul olema kaalukam sõna öelda.

Üldiselt võib nõustuda Postimehe järeldusega, et Kaljulaidi esinemine oli kantud leppimismeeleoludest. Vanast vimmast loobus riigikogu esimees Jüri Ratas, tänades presidenti välispoliitilise panuse eest. Eriti rõhutas Ratas Kaljulaidi osa Eesti ÜRO Julgeolekunõukogusse kandideerimisel.

Viimased nädalad enne ameti üle andmist Alar Karisele on Kaljulaidile töörohked. Ametlikud visiidid Itaaliasse, Saksamaale ja Rootsi ning lahkumiskülaskäik ÜRO Julgeolekunõukogusse New Yorgis.

 

Karis plaanib esialgu kolida Kadriorgu

Eesti värske järgmine president Alar Karis loodab avalikustada oma meeskonna liikmed järgmise nädala lõpus, plaanib esialgu asuda elama Kadriorgu ja teha ühel päeval visiidid Soome ja Lätti, selgub Rahvusringhäälingule (ERR) antud pikemast intervjuust.

Kõigepealt soovib Karis paika panna kaitse- ja välisnõuniku ning kantselei direktori. Presient ütles, et ei vali inimesi nende kodukandi järgi, vaid põhimõte on leida võimalikult pädevad inimesed.

Karis tunnistas, et pole kasutanud mõne PR-meeskonna abi, kuna presidendiks kandideerimine tuli väga järsku.

Karis märkis, et praegusel presidendil pole õigusnõunikku, kuid see koht on ilmselt vaja täita. Kindlasti soovib ta sisenõunikku, kes suhtleks parlamendi, erakondade ja valitsusega.

Karis on alustanud enda kurssi viimist riigiasjadega. Ta viibis kaitseministeeriumis, käis Tapal, suhtles nendega, kes on Eestis NATO missioonil. Peatselt on tal ees sama intensiivne kohtumine välisministeeriumis.

Välisriikidest on suhtlemise vastu huvi tundnud Soome ja Läti, sest need on olnud alati uue presidendi esimesed visiidid.

Järgmisel nädalal läheb Karis vaatama Kadrioru eluruume, kuidas need sobivad ja kas on ehk kuskil vaja remonti teha. „Siis ma saan pildi ette, mis võimalused seal on ja kas on vaja mingi elukoht Tallinnas vaadata. Kui ma (riigikontrolörina aastatel 2013–2018 – toim.) viis aastat Tallinnas elasin, siis ma elasin üürikorteris, aga nüüd on teine olukord,“ lisas Karis.

Uus president annab ametivande 11. oktoobril.

 

Vene meedia suhtub tagasihoidlikult

Postimees avaldas ülevaate vastukajadest Eesti presidendivalimistele Venemaa meedias. Uudisteagentuur TASS tõstis esile Karise lubadust rääkida venelastega vene keeles. Portaal Gazeta.Ru arutles Vene-Eesti suhete paranemise võimaluste üle, kuid eksperdid tulid järeldusele, et kuigi suhete paranemiseks on lootust, ei tasu seda Karise ametiajal oodata.

Vene presidendi pressissekretär Dmitri Peskov jäi ajalehe Izvestija küsimusele vastates ebamääraseks, mööndes, et kahe riigi suhted ei ole kerged.

Nezavissimaja Gazeta leidis, et Karisest saab Eestile hea presient, sest kuigi ta pole poliitilisest elust osa võtnud, on tal erinevatelt ametikohtadelt märkimisväärne juhtimiskogemus.

Novaja Gazeta kirjutas, et konservatiivsete vaadetega Karis ei kavatse presidendina takistada liberaalseid reforme.

Postimees märkis, et Novaja Gazeta oli ainus, mis mainis Karisest kirjutades kooseluseadust. Venemaal pole see teema eriti populaarne ja seetõttu puudutatakse seda vähe.

PRESIDENDI KANTSELEI / KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here