Kallas: olge siis mehed ja tehke mulle umbusaldus. Niinistö ja Marin: Soome peab NATO-sse astuma

0
129

Kaja Kallas ja Jaak Aab valitsuse pressikonverentsil. FOTO: Riigikantselei

 

 

Kallas: olge siis mehed ja tehke mulle umbusaldus

Keskerakonna poolt koos opositsiooniga peretoetuste eelnõu Riigikogus menetlusse andmise taga on soov teha uus valitsusliit koos EKRE-ga, ütles peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas. Ta kutsus üles selguse huvides avaldama endale umbusaldust, ent märkis, et soovib selle valitsuse jätkamist, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Hea küsimus, väga hea küsimus,“ ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil vastates ERR-i küsimusele koalitsiooni tervisest. „Üldiselt on ikkagi nii, et poliitikas valitsuskoalitsioon hoiab kokku. Kui hakatakse tegema asju koalitsiooni väliselt, kui hakatakse tegema koostööd EKRE-ga, siis on soov see EKRE valitsusse tuua, muud selgitust sellele ei ole,“ kommenteeris Kallas.

Kallase sõnul esitas Keskerakond Reformierakonnale peretoetuse eelnõu näol ultimaatumi.

„Kahe päevaga võtta püsikulusid üle 300 miljoni niimoodi, et ei arutata… Kõik tahavad olla populaarsed. Teha populaarne ettepanek, et kõik saavad raha juurde, siis see on pool sellest rehkendusest. Ja teise poole rehkendusest, justkui kõik on kokku leppinud, peab tegema Reformierakond, et kust see raha leida. Niimoodi valitsuskoalitsioonis asju ei tehta,“ sõnas Kallas.

„Mina ei näe mingit muud põhjust seal taga, kui soovi teha midagi muud ja kellegi teisega. Aga mina ütleks, et olge siis mehed, tehke see umbusaldus mulle ja tehke see koalitsioon koos. Mis te veiderdate,“ ütles Kallas.

Kallas ütles ERR-ile, et kui peretoetuste eelnõu saab seaduseks jaanipäeva paiku, siis on tegemist uue koalitsiooni sündimisega. „Need hääled ju järelikult poliitilise kokkuleppe taga on teistsugused kui praegusel valitsuskoalitsioonil ja see tähendab seda, et mina seda valitsust enam ei juhi,“ lausus Kallas.

„Kindlasti me siis teeme pingutusi uue koalitsiooni sõlmimiseks ja see võimalus on meil veel ka sotside ja Isamaaga teha,“ sõnas Kallas.

Kallas rõhutas, et tema esimene valik ei ole praegust valitsust lõhkuda. „Mina ei soovi seda valitsust lõhkuda, ega ei ole teinud selleks midagi, et seda valitsust lõhkuda,“ ütles Kallas.

Riigihalduse minister ja Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht Jaak Aab ütles, et eelnõu sisse andmisele oleks võinud jääda rohkem aega aruteludeks. Aabi sõnul tuleks kokkulepe Reformierakonnaga siiski leida.

„Mina ei tea mingitest kokkulepetest, et kuskil mingit teist koalitsiooni kokku pannakse. Minu eelistus on selle koalitsiooni jätkumine,“ märkis Aab.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev rääkis ERR-ile, et Reformierakond leppis 9. mail koalitsiooninõukogu Keskerakonna delegatsiooniga kokku, et erakonnad arutavad peretoetuste tõstmist koos 2023. aasta riigieelarvega.

„Ütlesime Reformierakonna poolt siis, et toetame hinnatõusu kontekstis lastetoetuste ülevaatamist, aga seda ei saa teha eraldi muudest eelarvega lahendamist vajavatest probleemidest alates õpetajate, päästjate ja politseinike palkadest ja lõpetades täiendavate kaitsekuludega. Seetõttu on väga kahetsusväärne, et Keskerakonna fraktsioon otsustas erinevalt koalitsioonipartneriga kokkuleppest esitada koos opositsiooniga Isamaa eelnõu,“ kommenteeris Võrklaev.

„Ma ei muretse niivõrd igapäevaste poliitmängude pärast, vaid Eesti riigi stabiilsuse ja kuvandi pärast. Keskerakond astus täna suure sammu EKRE tagasi valitsusse toomise poole, EKRE samal aja on seisanud parlamendis lisaeelarve vastuvõtmise sadade muudatusettepaekutega, takistades loobumist vene gaasist, toimetulekupiiri tõstmist ja investeeringuid laiapindsesse riigikaitsesse. Eesti inimestele see positiivne sõnum ei ole,“ rääkis Võrklaev.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid andis 10. mail üle laste- ja peretoetuse seaduseelnõu, mille eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Keskerakonna valitsuspartner Reformierakond eelnõule oma allkirja ei andnud.

 

 

Ratas: hoopis Kallas on oma väljaütlemistega koalitsiooni lõpetanud

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-ile, et tema juhitav partei ei plaani peaminister Kaja Kallast umbusaldada, küll aga on Kallas ise oma 12. mail välja öeldud sõnadega lõpetanud koalitsiooni Keskerakonnaga.

„Sellist kibestumust ei peaks välja näitama. Meie poolt ei arene asi [peaministri] umbusaldamiseks. Küll aga paistab, et ta (Kaja Kallas – toim) on ise koalitsiooni lõpetanud oma väljaütlemistega. Eks ta peab siis vastavalt käituma. See, millest te (ERR – toim) kirjutate, et teha uus valitsus Isamaa ja sotsidega, matemaatiliselt on see võimalus tal olemas küll,“ ütles Ratas.

Ratas lisas, et Keskerakonna poolt praegune võimuliit ei lagune ning Keskerakonna soov oli suure hinnatõusu kontekstis anda sisse eelnõu, mis aitaks lastega peresid. Küsimusele, miks oli vaja eelnõu välja käia praegu, kui see on plaanitud jõustuma alles uuel aastal, vastas Ratas, et selle mõte oli anda juba praegu inimestele kindlustunnet.

„Suured asjad on parem enne ära teha, kui hakkame tegema järgmist riigieelarvet. Et Riigikogu oleks selleks ajaks oma põhimõttelise otsuse teinud. Nii oleks see korrektne,“ sõnas Keskerakonna esimees.

Kaja Kallase kriitikale, et neli erakonda käivad välja 300 miljonit eurot maksva lubaduse, millele aga rahalise katte peab Reformierakond otsima, vastas Ratas, et „Reformierakond ei ole üksi Eesti riigis“. „Nad ei ole ka üksi koalitsioonis. Katteallikad saab leida riigieelarvest,“ ütles Ratas.

Ka ei nõustunud Ratas Kallase etteheitega, et Keskerakond esitas Reformierakonnale ultimaatumi. Ratase sõnul on peretoetuste tõstmise teemast pikalt räägitud ja varem on ka Reformierakond sellele oma põhimõttelist toetust avaldanud ehk asi ei saanud tulla neile üllatusena.

 

 

Keeruline seis igal juhul

Isamaa esimees Helir Valdor-Seeder ütles ERR-ile, et temaga keegi midagi arutanud ei ole ja uut koalitsiooni kokku lepitud pole. Küll lisas Seeder, et tema hinnangul pole Kaja Kallas hea peaminister.

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ei eitanud, et nii Reformierakond kui Keskerakond on käinud sotside juures ühisosa kompimas, kuid sotsid ei kavatse varurattana Riigikogu valimisteni koalitsiooni minna.

Lugu jääb keeruliseks igal juhul, sest Keskerakonnal, Isamaal, sotsidel ja EKRE-l on piisavalt hääli, et peretoetuste tõstmine läbi suruda. Kui see peaks juhtuma, on Kallas lubanud, et võimuliitu sel juhul enam ei ole.

 

 

 

 

Niinistö ja Marin: Soome peab NATO-sse astuma

Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid 12. mail tehtud ühisavalduses, et soovivad Soome astumist NATO-sse, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Soome peab viivitamatult esitama taotluse alliansiga liitumiseks,“ öeldakse kahe liidri avalduses. „Me loodame, et selleks vajalikud sammud astutakse riigis viivitamatult juba lähipäevil,“ lisasid Niinistö ja Marin.

Soome presidendi ja peaministri avalduse kohaselt tugevdaks NATO liikmestaatus Soome julgeolekut. Samas tugevdaks Soome liitumine NATO-ga ka allianssi, märkisid nad.

Soome president ja peaminister esitavad ametliku avalduse NATO-ga liitumiseks hiljem ning konsulteerides parlamendiga.

Pärast Teist maailmasõda neutraalseks riigiks jäänud Soome on tihendanud oma suhteid NATO-ga alates 2014. aastast, kui Venemaa Ukrainalt Krimmi poolsaare annekteeris.

Siiski hoidus Soome kuni Venemaa uue agressioonini Ukrainas tänavu 24. veebruaril alliansiga liitumisest ning püüdis hoida Venemaaga sõbralikke suhteid. Venemaa sissetung Ukrainasse muutis aga soomlaste senist skeptilist suhtumist NATO-sse ning tänaseks pooldab juba kolmveerand soomlastest alliansiga liitumist.

Soome liitumisotsus peaks mõjutama Rootsit samasugust otsust tegema.

Soomel on Venemaaga 1300-kilomeetrine ühispiir.

Vastuseks Venemaa ähvardustele, kui Soome ja Rootsi alliansiga peaks liituma, on USA, Ühendkuningriik ja Saksamaa lubanud neile kaitsevaldkonnas tuge seniks, kuni kõik NATO liikmesriigid ratifitseerivad nende liikmeks astumise ja jõustub alliansi kaitseklausel.

 

 

Taani ja Eesti tervitasid Soome otsust

Soome liidrite otsust tervitasid esimese seas Taani ja Eesti peaminister. „See on suurepärane uudis. Meid on Soomega alati sidunud soe sõprus ja lähedased suhted. Nüüd on meie ühine naaber Venemaa muutunud keerulisest naabrist paariariigiks ja meil peab olema valmisolek uues reaalsuses tagada meie piirkonna julgeolek. Kui meist Soomega saavad liitlased NATO-s, tähendab see, et ka meie kaitsealane koostöö saab sisse uue hoo ning meie ühine julgeolek saab tugevam,“ kirjutas peaminister Kaja Kallas sotsiaalmeedias, lisades, et see on ajalooline päev.

Kallas lubas ka Eesti poolt võimalikult kiiret ratifitseerimisprotsessi ning abi Soome vastuvõtmise menetlemisel alliansis.

Soome juhtide otsust tervitanud Taani peaminister Mette Frederiksen lubas, et Taani teeb alliansis kõik võimaliku, et Soome vastuvõtmise protsess läheks kiiresti. „Taani tervitab loomulikult soojalt Soome astumist NATO-sse. See tugevdab NATO-t ja meie ühist julgeolekut,“ kirjutas Frederiksen Twitteris. „Taani teeb kõik võimaliku kiireks vastuvõtuprotsessiks pärast [Soome] ametliku taotluse esitamist,“ lubas Taani valitsusjuht.

 

 

Kiirteed NATO-sse ei ole

Ehkki Helsingi ja Stockholm on juba pikemat aega NATO lähedased partnerid, pole neil alliansi liikmeks saamisel jätkuvalt kiirteed, selgitas uudisteportaal Delfi NATO-sse astumise käiku.

Oma toetava seisukoha NATO-ga liitumise suhtes on välja öelnud nii Soome president Sauli Niinistö kui peaminister Sanna Marin. Nädala lõpus oodatakse avaldust Rootsi valitsevalt sotsiaaldemokraatlikult parteilt.

Soome päevalehtede allikate teatel esitavad Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise taotlused juba järgmise nädala alguses.

Ent kuidas liitumisprotsess täpselt välja näeks ning kui kiiresti kulgeks?

 

  1. Riigid esitavad liitumistaotluse

Enamasti rõhutatakse, et parimal juhul esitavad Stockholm ja Helsingi oma liitumistaotlused koos või vähemasti üheaegselt. Kuigi liitumistaotluse esitamiseks pole ette nähtud kindlat formaati, saadetakse taotlused tõenäoliselt kirjalikus vormis otse NATO peakorterisse.

 

  1. Liikmesriigid tulevad kokku

NATO 30 liikmesriigi esindajad kohtuvad Brüsselis. Liikmesriigid peavad olema nõus kandidaatide kutsumisega liitumiskõnelustele, kus NATO ja kandidaatriikide ametiisikud lepivad kokku edasistes sammudes ja nõuetes, mida on allianssi astumiseks vaja täita.

Ehkki on teada, et vastuvõtmise edasilükkamiseks või blokeerimiseks piisaks vaid ühe liitlase kõhklusest, on siiski enam-vähem kindel, et Soome ja Rootsi taotlused läheksid läbi ilma suuremate probleemide või vastuseisuta.

Mitme teise kandidaatriigi nagu näiteks Gruusia või Ukraina taotlused on sellele liitumisastmele pidama jäänud, kuid Soome ja Rootsi on piisavalt stabiilsed ja jõukad rahupartnerlusmaad, keda allianssi oodatakse. Lisaks on Soome ja Rootsi olnud juba pikemat aega NATO lähedased partnerid.

 

  1. Kandidaatriigid kutsutakse kõnelustele

Liitumistaotluse esitanud riikide esindajad kutsutakse kõnelustele, kus käiakse läbi riikide vastavus NATO kriteeriumitele ning valmisolek nõustuda alliansi põhimõtete ja väärtustega. Muu hulgas peavad liituvad riigid lubama osaleda NATO kollektiivkaitses, nõustuma alliansi avatud uste poliitikaga ehk mitte takistama teisi liitumast ja nõustuma NATO tuumarelvastuse põhimõtetega.

Kui mõni nõue ei ole täidetud – näiteks Rootsi plaanib jõuda NATO eesmärgini kulutada kaitsele vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust alles 2028. aastaks – peavad riigid esitama plaani, kuidas kavatsevad puudujäägid kõrvaldada.

Läbirääkimistel käiakse läbi kõik kaitsedetailid ning riigid peavad nõustuma osalemisega NATO ühises kaitseplaneerimises. On selge, et Soomet ja Rootsit peetakse juba praegu panustavaks Põhja-Atlandi regionaalsesse julgeolekusse, mistõttu on tegu pigem formaalse toiminguga.

 

  1. NATO esindajad kohtuvad taas

Pärast läbirääkimiste lõppu saadab kandidaatriik NATO nõukogule täiendava tahteavalduse, mille järel taotleb NATO peasekretär Jens Stoltenberg NATO nõukogult Soomele ja Rootsile liitumisprotokolli, millele kirjutavad alla kõikide liikmesriikide esindajad.

Soome ja Rootsi ei ole küll veel täieõiguslikud liikmed, ent nad on osa kogu alliansi ühisest inforuumist ning omavad õigust osaleda kõikidel NATO istungitel ja aruteludel.

Samas on oluline märkida, et kollektiivkaitse Stockholmile ja Helsingile pelgalt liitumisprotokolli järel veel ei laiene.

 

  1. Liitumisdokumentide ratifitseerimine

Kohtumise järel peavad kõik liitlasriikide valitsused ratifitseerima Soome ja Rootsi ühinemisprotokollid. Tegu on liitumise kõige ajamahukama osaga, mis võib sõltuvalt valmististes ning muudest bürokraatlikest viivitustest võtta aega mõned kuud kuni aasta.

Lisaks peavad kõikide liitlasriikide esindajad protokollide pärast ratifitseerimist ka allkirjastama. On oluline märkida, et need on riikide otsused, mida NATO ei saa omalt poolt mõjutada.

Pärast seda saadetakse allkirjastatud protokollid USA välisministeeriumisse, kus need arhiveeritakse. Alates sellest hetkest algab Soome ja Rootsi ametlik NATO liikmelisus.

 

 

Rootsi otsust oodatakse 16. mail

16. mail koguneb Rootsi valitsus erakorraliselt, et langetada ametlikult ostus NATOga liitumise kohta ning kui midagi ootamatut ei juhtu, esitatakse kohe ka ametlik taotlus allianssi astumiseks, ütlesid allikad tabloidlehele Expressen, mida vahendas Postimees.

NATOga liitumise vastu olevad Vasakpartei ja Keskkonnapartei ilmselt jäävad raporti lõppjärelduste osas eriarvamusele. Rootsi sotsiaaldemokraatide juhatus koguneb erakorraliselt 15. mail, kus eelduste kohaselt langetatakse otsus taotleda allianssi pääsu. Esmaspäeva hommikul arutab Rootsi parlament julgeolekuanalüüsi ning Expresseni allikate kohaselt kutsub peaminister Magdalena Andersson pärast seda erakorraliselt kokku valitsuse, et vormistada otsus NATOga liitumisest ja edastada liitumistaotlus alliansile.

Kaitseminister Peter Hultqvist ütles SVT-le, et arvestades Soomes toimunud debatti, polnud Niinistö ja Marini avaldus üllatav.Loomulikult on sellel tähendus ja mõju meie rootslaste otsusele,“ lisas Hultqvist. „Selge, et tegemist on olulise otsusega ja see on olnud oluline protsess, mis on toimunud Soomes, kus nii president kui ka peaminister on teinud oma seisukoha selgeks ning on selge, et see on osa meie otsustusprotsessist.“

Küll ei soovinud kaitseminister kommenteerida, kas Soome otsus tähendab, et ka Rootsi kaldub nüüd ütlema NATO-le pigem „jah“. „Me langetame Rootsi otsuse lähtuvalt Rootsi analüüsidest ja Rootsi oludest, kuid loomulikult on seda sorti Soome seisukohavõtt midagi, millega peame arvestama oma koondanalüüsis ja oma hinnangus selle kohta, kuidas minna edasi,“ selgitas Hultqvist. Ta ise on väljendanud end varem kriitiliselt NATO suhtes, kuid ütles nüüd, et avaldab oma positsiooni, kui sotsiaaldemokraadid on langetanud oma otsuse.

Rootsi opositsioonijuht Ulf Kristersson avaldas avalik-õigusliku ringhäälinguga rääkides lootust, et Rootsi käib nüüd Soome jälgedes.Ma loodan, et väga varsti saame teha täpselt nii nagu Soome: et väga ulatuslikus üksmeeles jõuab Rootsi parlament samale otsusele, nii et me saame hoida sammu Soomega ja teha seda, mida, ma arvan, et ootab kogu maailm ja NATO – et me hoiame selles protsessis kokku,“ sõnas ta SVT-le.

Kristersson ei pidanud vajalikuks muretseda üleliia ohtude pärast, mis võivad esile kerkida perioodil, mil Rootsi taotleb NATOga liitumist, kuid pole veel alliansi täieõiguslik liige.Kuid seda tuleb kindlasti võtta tõsiselt. Pole mingit kahtlust, et Venemaale ei meeldi, et Rootsi ja Soome astuvad nüüd NATOsse,“ lisas opositsiooniliider.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here