Kas Eestisse hakatakse matma välismaa radioaktiivseid metalle?

0
241

Sillamäe sadam ja terminalid. FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

3. jaanuaril teatas Postimees oma artiklis, et infolekke tulemusel Postimehe käsutusse sattunud dokumendid paljastavad Eesti riigi enda osalusega plaani alustada välismaa päritolu radioaktiivsete metallide uraani ja tooriumi matmist Eesti sadamarajatistesse.

Arvati, et Keskkonnaamet annab sellise plaani realiseerimiseks suure tõenäosusega juba lähiajal vastava load ettevõtete ringile, mille soovide peaarhitekt on OÜ NPM Silmet ning kaasa löövad Tiit Vähiga seotud ettevõtted Sillamäe Sadam ja AS Silpower, keskkonnaministeeriumi ja Tiit Vähi ühisettevõte AS Ökosil ning ka puhtalt riigiettevõte Eesti Energia.

Kavatuste põhjuseks on NPM Silmeti tootmisprotsessi omapära: välismaa kaevandustest toimetatakse Eestisse haruldasi metalle sisaldav tooraine lomubiit ja tantaliit, mis paraku sisaldab ka radioaktiivseid metalle uraani ja toorumi (U-238 ja TH-232). Kahele viimasele pole NPM Silmet suutnud aga mingisugust mõistlikku rakendust leida ning ettevõte omanikud on keeldunud seda ka Eestist välja viimast, kuigi vastav lubadus on kehtiva keskkonnaloa alusel riigile antud.

Keskkonnaministeerium teatas, et selline väide ei vasta tõele. Kaalumisel on Silmeti ohutuks muudetud tootmisjääkide ja põlevkivituha segu kasutamine Sillamäe sadamaehitusel. Vastavalt teadlaste uuringute tulemustele on see keskkonnanõuete täitmisel keskkonnale ohutu tegevus.

Momendil pole ühelgi ettevõttel Keskkonnaametilt luba põlevkivituha ja Silmeti tootmisjääkide kasutamiseks Sillamäe sadama ehitusel. NPM Silmet OÜ on esitanud Keskkonnaametile taotluse hakata taaskasutama põlevkivituhka, kuid menetlus on alles algusjärgus. Kuigi põlevkivituhk määratakse ohtlikuks jäätmeks tema pH-taseme ja võimalike raskemetallide sisalduse tõttu, tohib kontrollitud põlevkivilendtuhka, mis sisaldab raskemetalle seadusandlusega lubatud koguses, kasutada ka täna erinevateks tegevusteks, näiteks meie põldude lupjamiseks.

Silmeti tootmisjäägid ohutustatakse, mille tagajärjel materjal pole enam kiirgusohtlik. Aine ohutustamise järel on tegemist tootmisjäägi ning põlevkivituha seguga, mille kasutamine sadama ehitusel on sisuliselt neutraliseeritud jäätmete taaskasutamine. Seetõttu kaalubki Keskkonnaamet kindlate tingimuste täitmisel loa andmist materjali kasutamiseks sadamaehituses.

„Kui anname loa, tohiks Sillamäe sadama ehitusel kasutada ainult ohutustatud ja vähemalt kuus kuud kivistunud segu. Neutraliseerunud põlevkivituha ja tootmisjäägi segu on inertne materjal, millest ohtlike ainete leostumise võimalus on erinevate teadlaste uuringute tulemuste kohaselt minimaalne. Näiteks Tartu Ülikool viis läbi uuringud tootmisjäägi käitumise kohta põlevkivituhas ning määras ära vahekorra 1:300, mil jääk on keskkonnale ohutu. Silmeti loa menetluse käigus selgubki, kas üldse ja kui, siis millistel tingimustel Keskkonnaamet seda tegevust lubaks,“ selgitas Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar.

Lisaks kiirgusohutusega seotud rangetele nõuetele on ehitusel kasutatavale segule seatud ka karmid ehituslikud ja keskkonnaalased nõuded, et vähendada veelgi võimalust ohtlike ainete leostumiseks merre. Näiteks on kai ehitamisel kai põhi ja ääred piiratud loodusliku materjaliga, et vältida ohtlike ainete võimalikku leostumist vette. Samuti on põlevkivituha kasutamise kogusele määratud kindel limiit ja muud ehituslikud erisused, et kindlustada täielik keskkonnaalane kaitse.

POSTIMEES / KESKKONNAAMET

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here