Kas Jaan Männik peab loobuma oma Rootsi kodakondsusest?

0
164

FOTO: Postimees / Scanpix

Jaan Männik on astunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmeks ja soovib nende ridades järgmise aasta kevadel kandideerida Eestis Riigikokku. Kuid EKRE on kritiseerinud siiani topeltkodakondsust ning Jaan Männik omab nii Eesti kui Rootsi kodakondsust.

“Väliseestlastel polnud kodakondsuse puhul valikut, nad olid sunnitud teise riigi kodakondsuse võtma,” ütles EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Henn Põlluaas. “Olen sõdinud selle vastu, kui nüüd võetakse topeltkodakondsus ehk siis nii Eesti kui Vene Föderatsiooni oma.”

Ta märkis, et 1945. aastal Rootsis sündinud Männikule pole kohane ja aus topeltkodakondsust ette heita. “Ma ei näe siin probleemi.”

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et põhimõtteliselt on topeltkodakondsus siiski vale. “Põhjendatud oli see 1990. aastatel, kui polnud kindel, mis Eestist saab, kuid inimesed, kel on topeltkodakondsus, peaks mõne aja jooksul ikkagi valiku tegema. Nende hulgas ka Jaan Männik,” lisas Helme.

EKRE siiski ei kavatse Männikult nõuda, et ta Rootsi kodakondsusest loobuks, sest nii Põlluaas kui Helme pole temaga sel teemal veel isegi vestelnud.

Samas 2016. aastal esitas EKRE fraktsioon Riigikogu juhatusele taotluse, et Reformierakonda kuuluvad topeltkodakondsusega riigikogu liikmed Imre Sooäär ja Valdo Randpere peavad parlamendist lahkuma.

Sooäärel oli lisaks Eesti kodakondsusele Kanada kodakondsus, kuid ta on nüüdseks sellest loobunud. 1984. aastal Nõukogude Liidust põgenenud Randpere sai Rootsi kodakondsuse.

“Kuna põhiseaduse ja Riigikogu valimise seaduse kohaselt võivad Riigikokku kandideerida ainult Eesti, mitte muu riigi ega topeltkodakondsust omavad kodanikud, siis ei tohi Sooäär ega Randpere olla parlamendi liikmed. Nad ei oleks tohtinud kandideeridagi,” teatas Põlluaas toona.

Samast aastast pärit EKRE pressiteates seisab: “Topeltkodakondsus kujutab Eestile, arvestades meie erakordselt suurt välispäritolu elanikkonna ja Vene Föderatsiooni kodanike arvu, selget julgeolekuohtu, mis on eriti aktuaalne tänases geopoliitilises olukorras. Tuleb meeles pidada, et kodakondsus ei anna mitte ainult õigusi, vaid paneb ka kohustusi. On täiesti vastutustundetu tekitada olukorda, kus näiteks nii Eesti kui Vene kodakondsust omavad inimesed saavad kriisi korral valida, kummale riigile nad lojaalsed on.”

“Ühe kodakondsuse toetamine lähtub ka meie programmilistest seisukohtadest ja erakonna alusdokumentides sätestatust. Põhiseadusega ettenähtud rahvusriigi kestmine ei ole võimalik, kui me muudame kodakondsuse sisulist väärtust mitteomavaks, odavaks kaubaks,” teatas EKRE aastal 2016.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here