Kas saarlaste kõnepruuk näitab tõesti hääbumise märke?

0
232

Mehed on paremad murdesäilitajad kui naised, sest naised on keelemuutustele vastuvõtlikumad. FOTO: Margus Muld/ERR

 

Tartu Ülikoolis magistrikraadi kaitsnud Enel Põld käis eelmisel suvel Saaremaal katseisikuid salvestamas. Akustilisi andmeid analüüsides leidis ta, et aastakümnete jooksul toimunud murrete ühtlustumine on jätnud jälje ka Saaremaa noorte kõnepruuki.

Magistritöö autori sõnul on 40-aastaste ja vanemate kõnelejate seas Saaremaale iseloomulik palatalisatsioonisüsteem enamikul juhtudest säilinud, kuid noorte seas on see taandumas.

Siiski on märgata, et osa noortest kõnelejatest kasutab saarepärast hääldusviisi sagedamini kui teised. Selle põhjuseks võib pidada tugevat kohaidentiteeti ja oma keele väärtustamist. Huvitav tendents on ka see, et 60-aastaste ja vanemate kõnelejate sees on saarepärane hääldusviisi samuti taandumas.

Saaremaa murde eripärad

Eesti keele hääldamises esineb rääkijate vahel palju varieerumist. Lisaks sellele, et meie kõne mõjutavad inimesed, kellega me igapäevaselt suhtleme, mängib selles rolli ka meie päritolu. Näiteks kui sa oled üles kasvanud Mandri-Eestis, on suur tõenäosus, et sa räägid teistmoodi kui saarlane.

Saaremaal räägitakse eripärast Saaremaa murret, mille teevad huvitavaks häälduslikud erijooned, mis varieeruvad ka Saaremaa enda piires. Näiteks Lääne-Saaremaal esineb rohkem vanapäraseid murdejooni, kuid Ida-Saaremaa murre sarnaneb rohkem Mandri-Eesti keelega.

Õ asemel ö hääldamine on kindlasti üks tuntumaid Saaremaa murde tunnuseid. Kuid Saaremaal kasutatakse ka arvatavalt rootsimõjulist nn laulvat kõnemeloodiat ja eripärast peenendussüsteemi (palatalisatsiooni).

Eesti keeles kasutatakse peenendust, et teha vahet sõnadel nagu palk (palga) ja palk (palgi). Teisalt on peenendus valikuline ja sõltuv piirkonnast ja kõnelejast. Näitesks sõna paat võib hääldada nii peenendatud kui peenendamata t-ga. Kui saarlaste kõnet kuulata, on kõiki neid hääldusjooni praegugi märgata. Huvitav on ka see, et vahel on häälduslikud eripärad kõnes nii juurdunud, et kõneleja ei tee neid valikuid teadlikult. Ükskõik kui palju puututakse kokku Mandri-Eestis kõneldava keelega, võivad Saare häälduslikud eripärad ikkagi külge jääda.

Saaremaa murdes ei kasutata peenendust (tähistatakse siin tekstis ülakomaga) sageli seal, kus see eesti ühiskeeles ootuspärane oleks. Näiteks kui mandri-eestlane ütleb kot’t : kot’i, kas’s : kas’si ja bus’s : bus’si, siis saarlane ütleb kot’t : koti, kas’s : kassi ja bus’s : bussi. Saarlane peenendab vaid siis, kui sõna lõpus ei ole tüvevokaali i ehk kui sõna on nimetavas käändes.

Üks oluline erinevus eesti ühiskeelega on ka see, et Saaremaal leidub veel r-i peenendamist. See oli veel sadakond aastat tagasi eesti ühiskeeles tavaline, kuid nüüdseks on juba peaaegu täielikult taandunud.

Üleüldiselt on Eesti-sisesi märgata murdekõnelejate segunemist ühiskeelsetega. See toob kaasa suundumuse ühiskeelsema häälduse poole. Olukorras, kus regionaalsed keelelised eripärad vähenevad.

Milline on saare murde tulevikuperspektiiv?

Üldiselt näitasid tulemused, et Saaremaal kasutatav eripärane peenendussüsteem on veel tänapäevalgi säilinud. Noorte seas oli säilivusprotsent küll väike, kuid sellegipoolest on lootust, et kui murrete eripärale rohkem tähelepanu pöörata, saavutatakse ka tugevam kohaidentiteet ja üldine eesti ühiskeele mõju murretele taandub.

See, et keskmises vanusegrupis oli peenendussüsteem hästi säilinud, annab ka lootust, et vanemad kõnelejad annavad või on juba andnud selle edasi ka oma lastele. Positiivne tulemus oli ka see, et leidus veel kõnelejaid, kes peenendavad oma kõnes r-i.

Saaremaal kõneldavat keelt üritatakse säilitada ja selle hetkeolukorda fikseerida. 2011. aastast on veebis kättesaadav Muhu murde e-sõnastik. 2017. aastal ilmus “Sörulase aabits”, mida kasutatakse lasteaedades ja mida saavad kasutada õppimiseks ka täiskasvanud. Praegu on MTÜ Keelekajal käsil Saare murde õpik ning Eesti keele instituudi ja Tartu Ülikooli koostööprojektina on valmimas ka Saare murdesõnastik.

Murrete rääkimine, uurimine ja kasutamine on oluline. See rikastab eesti keelt ja kultuuri tervikuna ning aitab kaardistada eesti keele ajalugu ja arengut.

NOVAATOR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here