Kui Heli Neli tegi poppi!

0
512
Vanad head sõbrad ansambli “Heli Neli” aegadest: Tarmo Sepp ja Taavi Kaaman. (Foto: Kati Aednurm)
“Heli Neli” liikmed: Malle Lunt ja Eva Lutterus
laulsid alti vaheldumisi unisoonis ja spontaanselt
kahel häälel. Tarmo Sepp laul ja soolokitarr, Taavi
Kaaman juhataja, laul ja saatekitarr.

Paar kuud tagasi tuli minu Messengeri korvi täitsa ootamatult üllatav sõnum tundmatult inimeselt Eestist:

Tervitused Eestist. Olete vist sama mees, kes laulis ansamblis Heli Neli ja andsite välja plaadi “Teeme poppi”.

Kuuekümnendatel jõudsid need laulud ka kusagilt Eestisse ja olid väga populaarsed minu lapsepõlves ja noorusaastatel. Isa sai nad magnetofoni lindile ja meie kodus kuulati ja lauldi neid väga sageli. Kas on veel olemas neid plaate või on ehk võimalik saada koopiat? Oleksin väga tänulik, kui aitaksite mulle seda plaati saada. Minu parimad soovid teile.

Imestus ja üllatus! On siiski möödunud rohkem kui 50 aastat kui salvestasime 1964. aasta sügisel Stockholmi Borgarskola aula helistuudios esimese eesti LP-plaadi. Muidugi teadsin, et plaat saavutas siin Rootsis eesti noorte hulgas mingil määral populaarsuse, aga need olid ju meie tuttavad, meie semud ja sõbrad. Olin ka kuulnud, et plaat oli levinud Kanadasse ja USA-sse ja et seda seal ka mängiti päris palju. Järsku meenus mulle, et vist oma esimesel reisil Eesti 1989 kohtasin üht mulle tundmatut meesterahvast, kes mind nimepidi kohe ära tundis. Tema rääkis mulle huvitava loo, et mina olevat talle põhjustanud pahandust ja trahvitoimkonda! Olin täitsa hämmingus ja siis ta selgitas mulle. Tema olevat kuskilt Heli Neli plaadi või lindi kätte saanud ja seda mänginud Tartu Ülikooli kohvikus ühel tudengipeol – aga sealsamas kohapeal olev “politruk” ilmus ja astus vahele, keelas muidugi sellist dekadentset kriiskavat kapitalistlikku läänemuusikat mängida, mida eksiileestlastest rahvareeturid ja huligaanid Rootsist esitasid! Ta sai mingi karistuse ja see mõjutas tema tulevasi õpinguid halvasti.

Paneme ennast ilusti istuma rahulikku nurka Eesti Maja restoranis.

Tere, Tarmo. Oled tõesti nii kui vanasti! Hoia piip ja prillid – nüüd tulevad küsimused! Kuidas kõik see muusika-asi algas?

Tarmo: Juba väikese lapsena olin muusikahuviline, Stockholmi Eesti algkoolis harrastasin peamiselt koorilaulu ja aastate jooksul laulsin nii Stockholmi meeskooris kui segakooris Heli Nelikümmend (mis muuseas sai nime inspiratsiooni meie bändist) ja hiljem Vikerkooris.

Taavi (mõtisklused vahepeal): Minu algus oli Eesti täienduskoolis Norrköpingis, koorilauljana ja näidendites, mängisin ka flööti aktustel.

Tarmo: Aga laulust ei piisanud, kitarr hakkas huvitama – esimese kitarri muretsesin 1957 ja üritasin isegi paar aastat klassikalist kitarrimängu õppida. Aga siis tuli Elvis Presley ja siis oli ainult rock ja popp.

Taavi: Mina alles hakkasin kohalikus mandoliiniorkestris mängima mitmesuguseid kontsertpalasid, huvi aga suundus äsja tekkinud folgi-lainele – eriti Kingston trio lauludele.

Tarmo: Eriti skautlikel üritustel mängisime ja laulsime tihti aktuaalseid lööklaule. Pidudel ja lõkkeõhtutel oli vaja esinejaid ja need, kes kitarri mängisid, said palju esineda. Tekkisid koosmängud.

Taavi: Laul kitarri saatel oli popp ja kitarrimehe ümber tekkis tihti lauluhimulisi (veelgi tähtsam, et palju meeldivaid tütarlapsi). Eesti gümnaasiumis tegime ka mitu korda aastas näidendeid ja pidusid.

Tarmo: Kitarribändid läksid moodi – tähtsamaks eeskujuks inglaste The Shadows. Mina muretsesin elektrikitarri 1960. Osalesin mitmes nn. keldribändis vahelduva menuga. Ükskord saatsime üht tuntud inglise popstaari – Jimmy Justice, kes oli BBC Top twenty listis.

Taavi: Tarmo poolakustiline Höfner elektrilise võimendajaga, sellest sain ainult unistada – hea seegi, et sain mandoliini asemel akustilise Levin-kitarri muretseda ja hakata harjutama ajakohast ameerika folkmuusikat ja ka Tillu trio populaarseid laule.

Tarmo: Meie Stockholmi eesti ühiskonnas taheti üha rohkem noori esinema. Nii sattusime juhuslikult kokku Heli Neli koosseisu. Tuulemaa gaidid Malle ja Eva laulsid tihti koos à capella kahel häälel, nende aldihääled sobisid väga hästi kokku, mõjusid huvitavalt ja uudselt. Meie kitarrisaade sobis sinna päris hästi.

Taavi: No nüüd ajad küll udujuttu! Mul on hästi meeles, et sinu isa, kes oli üks korraldajatest skautide aastakoosolekuks (AK) Stockholmis 1962, oli nii meid kui tüdrukuid kuulnud. AK populaarseks lõpupeoks “Südamete õhtu” oli esinejaid vaja ja ta pani ette, et me neljakesi koos laulaksime.

Vestlesid TARMO SEPP ja TAAVI KAAMAN

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here