KÜSK toetas esmakordselt väliseesti väljaandeid (kommentaariga)

0
111

Riina Solman tutvumas Eesti Eluga. FOTO: KÜSK

 

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) toetas sellel aastal pilootprogrammi raames
esmakordselt väliseesti väljaandeid. Seitsmest kandideerinud väliseesti väljaandest õnnestus toetada kõiki taotlejaid.

Väliseesti väljaanded hoiavad oma kogukonna väliseestlasi ühtses inforuumis ja toetavad eesti keele ning kultuuri kestmist oma kogukondades.

Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul on rahvuskaaslastele alati väga tähtsad olnud oma ajalehed ja väljaanded, sest need on aidanud kaasa eestluse hoidmisele ja edendamisele võõrsil. “Alles äsja möödus 76 aastat ajast, mil paljud eestlased olid okupatsiooni tõttu sunnitud kodumaalt põgenema. Nende väljakutsete ja ohtude seas oli ülesanne kõigil üks: vastupanuvõitlus ehk hoida eesti rahvast, kultuuri ja iseseisvusaadet. Just siin oli väliseesti ajalehtede ja väliseestlaste roll väljapaistev — hoida ülal eestimeelsust. Soovime väärtustada käesoleva taotlusvooruga eestluse hoidmist üle põlvkondade,“ märkis minister Riina Solman, kelle sõnul on väliseesti väljaannetel Eestist eemal elavate eestlaste jaoks endiselt tähtis roll.

Toetust said:

Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis (4 486 eurot). Projekti eesmärk on tagada ajalehe jätkusuutlikkus uudiste ja informatsiooni vahendamisel Saksamaal elavatele eestlastele, tugevdada lugejate ühtekuuluvustunnet Eestiga, säilitada rahvuslikku vaimu, ning hoida ja arendada eesti keelt ja kultuuri.

Lugejaskonda soovitakse suuredada eelkõige noorema põlvkonna arvelt. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi reklaamkampaania, mille raames saadetakse tasuta väljaanne igale teada olevale Saksamaal elavale rahvuskaaslasele, tehakse koostööd EÜSL allorganisatsioonidega, Eesti koolidega, Eesti saatkonnaga Berliinis, EASiga, Eesti meediaga ning osaliselt teiste väliseesti ajalehtede toimetustega.

Rootsi Eestlaste Liit (5 000 eurot). Projekti eesmärk on ajakirja “Rahvuslik Kontakt“ jätkusuutlikkuse suurendamine lugejaskonna/tellijaskonna suurendamise kaudu.

Projekti raames viiakse läbi kampaania ajakirja tellijaskonna suurendamiseks, ning saadetakse sihtgruppi kuuluvatele inimestele paberkandjal väljaanne posti teel.

Tartu College (9 955,12 eurot). Projekti eesmärgiks on tõsta ajalehe Eesti Elu digitaalset võimekust, laiendada lugejaskonda ja kaasata ajalehe valmimisse kogukonda, misläbi soovitakse tagada ajalehe jätkusuutlikkus ning muuta Kanada eesti kogukond sidusamaks ja tugevamaks.

Projekti raames uuendatakse väljaande veebikeskkonda, luuakse kaasava sisuloome fond, soetatakse kaasaegne tehnika võimaldamaks toota multimeedia sisu, konsulteeritakse digitaalse turunduse spetsialistidega, käivitatakse kakskeelne (eesti ja inglise) noorteväljaanne Eesti Elu ning tehakse koostööd kohalike Eesti organisatsioonidega.

Fundacja Baltycka (3 150 eurot). Projekti eesmärk on koguda, avaldada ja säilitada Poolas elavate eestlaste ja Eesti kultuuri lugusid Poolas, ning tõsta teadlikkust ja luua side Poolas asuva Eesti kogukonna ja Eesti kultuurist huvitatud poolakate vahel.

Septembrist 2020 viivad väljaande autorid läbi intervjuusid, uurimustöid ning arhiivipäringuid Poolas; kirjutatud artiklid avaldatakse ajavahemikus oktoober-detsember 2020. a. portaalis Eesti.pl.

Aktsiaselts The Nordic Press (9 999,91 eurot). Projekti eesmärk on lehe kaasajastamise ja täiustamise kaudu pakkuda Ameerika eestlastele olulist teavet ning hõlmata nooremat põlvkonda lehe lugejaskonda. Intervjueeritakse ning luuakse kontakte Ameerikas elavate eestlastega, täiendatakse ajalehe sisu, ning ilmub lastele ja noortele suunatud erileht “Väike Eesti Sõna”.

Estonian World Review Inc. (7 408,97 eurot). Projekti eesmärk on ESTOde, Üleilmsete Eesti Päevade, teatrietenduste, kontsertide, kokkutulekute, pidulike koosolekute, Kanada parlamendis toimunud eestlaste suursündmuste, kunstiarhiivide, videofilmide, fotomaterjalide renoveerimine, säilitamine ja publitseerimine.

Tegevused näevad ette materjali kättesaadavuse tagamist kõigile huvilistele ning hõlmavad endas katalogiseerimist, digitaliseerimist, puhastamist, lõikamist ja ettevalmistamist digitaalseks avaldamiseks.

Estnisk Tidskrift AB (5 000 eurot). Projekt keskendub Eesti Päevaleht Rootsis digilehe jätkusuutlikkuse ja kasutajasõbralikkuse arendamisele.

Projekti raames korrastatakse digilehe tellijate andmebaas, viiakse ellu lehelugejate ettepanekud (praeguseks on lisatud digilehe suurendamise võimalus selgemaks ja teravamaks lugemiseks), ning lisatakse EPL koduleheküljele digitaliseeritud vanu ajalehenumbreid.

KÜSK

Kommentaar: Eesti Päevaleht tänab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Eesti riiki taolise väliseesti väljaannetele suunatud programmi käivitamise eest ning loomulikult ka toetuse saamise eest programmist. Toetust õnnestus Eesti Päevalehel saada vaatamata sissesaadetud kaebekirjale, mis viitas, et Eesti Päevaleht ei vasta toetustingimustele seda eelkõige sõltumatu ajakirjandussisu edastamise tõttu. Kuna KÜSK soovis kuulda ka teise osapoole ehk Eesti Päevalehe arvamust, siis pärast Eesti Päeva­lehe poolset selgitust ei pidanud KÜSK vajalikuks kaebekirja enam edasi uurida ning pidas Eesti Päevalehe käest saadud selgitusi täiesti piisavaks, et kaebekiri täielikult tagasi lükata.

Eesti Päevaleht peab omalt poolt sellist tagaselja laimamist häbiväärseks. Loodetavasti näitas taoliste laimukirjade saatmine pigem just Eesti ametiasutustele, kellega edaspidi peab koostöö tegemisel ettevaatlik olema.

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here