Laevareisijaid vähem kui 10 miljonit

0
77

Varasemail aastail kaks miljonit reisijat vedanud „Megastar“ vedas mullu vaid umbes miljon reisijat. Foto: Madli Vitismann

 

Möödunud aastal langes laevareisijate arv rahvusvahelistel liinidel enneolematult madalale, aga mõnel siseriiklikul laevaliinil mitte eriti. Alates 1993. aastast on Eesti sadamais rahvusvaheliste liinide reisijate arv olnud üle 2 miljoni ja 2015. aastast üle 10 miljoni aastas.

 

Rootsi ei sõida

Mulluste viiruspiirangute tõttu langes reisijate arv Tallinna Sadama sadamais 1996. aasta tasemele: mullune 4,33 miljonit reisijat on peaaegu sama palju kui tollane 4,34 miljonit. Enne reisihooaja algust kehtestatud eriolukord ei lubanud Tallinna-Peterburi liini ega saabunud ühtki kruisilaeva. Nendega oleks tavasuvel Tallinna saabunud üle poole miljoni turisti. Hoopis suleti Tallinna-Stockholmi liin. Mullu suvel oli Meremehe kaanefoto reisilaevu täis Vanasadamast küll ilus, aga kurb.

Sadamate parvlaevakülastuste arv kuigi palju siiski ei vähenenud, 2019. aasta 5 766 asemel oli rahvusvahelistel liinidel 5 451 laevakülastust, ent laevad sõitsid pool- või kolmveerandtühjalt. Kui laevakülastuste arv vähenes vaid 5,5% võrra, siis reisijate arv oli mullu vaid 40,7% aasta varasemast.

Enne Tallinna-Stockholmi liini sulgemist 15. märtsil jõudis sellel sõita 140 000 reisijat ehk kõigest 15% eelnenud aastaga võrreldes. See-eest tihenes liiklus Paldiski-Kapellskäri liinil, mistõttu võimalus Rootsi sõita päriselt terveks aastaks ära ei kadunud. Vastupidi, reisijate arv sellel liinil suurenes poolteist korda, aga vähemalt 50 000 reisijat ei asenda kuidagi 2018. a miljoni ületanud ja tunamullu miljonile lähenenud reisijate arvu.

Seoses Rootsi nõudega esitada mitte rohkem kui 48 tundi enne riiki sisenemist tehtud negatiivne PCR või antigeeni test, avas laevafirma DFDS alates 16. veebruarist Paldiski Põhjasadamas Covid-19 kiirtestimisvõimaluse.

 

Helsingisse kuidagi saab

Eesti ja Soome vahelistel reisiliinidel – Tallinna-Helsingi ja Muuga-Vuosaari liinil – sõitis 4,1 miljonit reisijat ehk kõigest 49% tavapärasest 9 miljonist reisijast. Eri kangusega piirangud eri kuudel on sel liinil kõigile laevafirmadele valusasti mõjunud. Kuid kaup tuleb vedada, mistõttu laevakülastusi on sadamais endistviisi, kuigi reisijate arv jäi alla poole tavapärasest. Muuga-Vuosaari liinil oli 4000 reisijat rohkem, aga see ei asendanud kuidagi neid 4,8 miljonit reisijat, kes mullu Tallinna-Helsingi liinil sõita ei saanud.

Sama on olukord praegugi: laevad sõidavad, aga väga vähesed inimesed tohivad sõita. Alates 23. veebruarist nõutakse Soome Laevaomanike Liidu teatel neilt vähesteltki, kel lubatud Soome sõita, tõendit Covid-19 testi negatiivse tulemuse kohta viimase 72 tunni jooksul või haiguse läbipõdemise kohta. Selle tõendita saavad sõita alla 12-aastased lapsed, kaubaautode juhid töökohustuste täitmisel, töökohustustelt naasvad meremehed ja elutähtsat varustuskindlust tagavad isikud.

 

Saared lahti-kinni

Laevareisijaile kehtisid eriolukorra piirangud ka saarte laevaliinidel, Saaremaale ja Hiiumaale sõitmine oli piiratud märtsi keskpaigast mai alguseni. Kuid pärast piiranguid hoogustus Eesti-sisene turism. Virtsu-Kuivastu liinil sõitis 1,4 miljonit reisijat ja veeti ligi 700 000 sõiduautot. Reisijaid oli 80% eelnenud aasta arvust, kuid sõiduautosid oli vähem vaid kümnendiku võrra. Iga autos oli keskmiselt kaks inimest, mis tähendab, et päris paljudes oli tegelikult juht üksi. Korraks tulid Saaremaale ka tuhatkond kruisituristi Helsingist.

Rohuküla-Heltermaa liinil sõitis mullu 567 000 reisijat ja 277 000 sõiduautot. See on koguni 91% tunamullusest reisijate arvust, ning sõiduautosid oli sama palju kui aasta varem. Ka Hiiumaa liinil oli igas autos keskmiselt kaks inimest.

 

Väiksematel saartel parem

Teistelgi saarte parvlaevaliinidel ei vähenenud reisijate arv drastiliselt ning 7 504 reisijat Ruhnu liinil oli hoopis ligi 600 reisijat ehk 8% rohkem kui aasta varem. Kaks mullu Ruhnu veetud autot vähem kui 2019. aastal tähendab aga väikeste arvude korral vähenemist tervelt 4% võrra. Kõige rohkem mõjutas pandeemia Kihnu-liini. 67 843 reisijat oli 9 500 võrra vähem kui 2019. aastal ehk 87,7% varasemast reisijate arvust, aga 23 980 autot oli vaid paarkümmend vähem kui tunamullu. Vormsi, Sõru-Triigi ja Prangli liinil sõitis mullu 95% reisijaid varasemaga võrreldes, aga autode arv vähenes kümnendiku võrra vaid Vormsi liinil.

Väiksematel saarte liinidel sõitis mullu parvlaevadega kokku 216 563 reisijat ehk 93% varasemast reisijate arvust, aga autod sõitsid endistviisi: sõidukeid veeti kokku 73 186 ehk 97% eelnenud aastaga võrreldes.

Lisaks sõitis saarte liinidel ka neid reisilaevu, mis autosid ei vea. Nende reisijate arvu on pandeemia mõjutanud erinevalt. Näiteks Naissaare liinil sõitis vaid 5800 reisijat ehk 39% varasemast 15 000 reisijast ning Aegna liinil 8 261 ehk 91% varasemast reisijate arvust. Seevastu Roomassaare-Abruka liinil sõitis 6 300 reisijat varasema 4 516 asemel ehk lisandus 40% reisijaid ning 1 270 reisijat Kuressaare-Abruka liinil oli aasta varasemast 70% võrra rohkem.

Erakordsel 2020. aastal sõitis kõigil Eesti laevaliinidel kokku ligi 6,6 miljonit laevareisijat.

 

Stockholmis ja Helsingis samuti vähe

Palju paremini ei läinud ka Helsingi Sadamal: üle-eelmise aasta 12,2 miljonist reisijast jäi mullu alles 4,8 miljonit ehk ligikaudu sama palju kui Tallinna Sadama sadamates. Stockholmi sadamas jäi eelnenud aasta 9,1 miljonist reisijast möödunud aastal järele 1,93 miljonit. Kapellskäris oli varasema miljoni reisija asemel alla poole miljoni ning Nynäshamni ligi kaks miljonit oli taandunud 2020. aastal 1,24 miljoni reisijani.

MADLI VITISMANN

Ilmunud Meremehes

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here