Meil on ju oma olümpiavõitja! Üleskutse koos ühe kuu pensioniga mälestusfondi alustamiseks

0
100

Voldemar Väli. FOTO: geni.com

 

Pärast Tokio olümpiamängude edukat maratonijooksu Tiidrek Nurme poolt meenus saarlaste olümpiasaavutuste esinumbri Voldemar Väli nimi. Ta võistles kolmedel olümpiamängudel, saavutas 1924 Pariisis 8. koha, 1928 Amsterdamis olümpiavõidu ja 1936 Berliinis pronksmedali kreeka-rooma maadluses. Algul sulgkaalus ehk kehakaalus kuni 62 kilo, Berliinis juba kergekaalus kuni 66 kilo. Ta on seniajani Eesti meistritiitlitelt teine maadleja oma 19 tiitliga Johannes Kotkase järel, kes võitis 21 Eesti meistritiitlit. Seda, et saarlased oma olümpiasangarist eriti midagi ei tea, annab tunnistust ka Saarte Hääle 2018. aastal korraldatud „Sada silmapaistvat saarlast“ konkurss, milles Voldemar Väli nimi ei leidnud äramärkimist.

Ta sündis 10. jaanuaril 1903 Kuressaares, mõningatel andmetel on sünnikohaks märgitud ka Anseküll ja suri 13. aprillil 1997 Stockholmis. Voldemari isa Aleksander August, kes sündis 1861 Kellamäggil, kandis ristimiskande järgi oma ema perekonnanime Wälli ehk Väli, mõningatel andmetel ka Wellig. Voldemari ema Reet Väli-Munk elas aastatel 1865- 1953, aga isa surmadaatumit pole seni geni andmetes kajastatud. Mõlemad on maetud Rahumäe kalmistule.

Voldemar Väli vanaisa oli Otto Aleksander Rosenfeld ja vanaema Tina Wälli. Voldemaril oli kaks venda, Albert- Emil ja Robert ning õde Christine- Pauliine ja poolõde Liiso Munk. Miks need andmed tähtsad on? Seepärast, et otsida olümpiavõitja Voldemar Väli sidemeid Saaremaaga. Ta põgenes 1944 Rootsi, kus ta mõningatel andmetel töötas algul metallitööstuses ja hakkas hiljem koos abikaasaga nukke valmistama. Kas ta abikaasa oli rootslanna, pole teada, samuti seda mitte, kas Voldemaril oli ka lapsi.

 

Väli-nimelisi on Saaremaal palju

Teen siinkohal üleskutse, et teadjamad inimesed uuriksid välja, millise Väli suguvõsast pärineb Voldemar. Kuigi ta läks lapsena oma perega elama Tallinna, nimetab Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum koostöös Postimehega Eesti spordi kuulsuste halli liikmetest, eelmise sajandi viiekümnest kõige silmapaistvamast sportlasest ja sporditegelasest, Voldemar Väli esimeseks saarlasest olümpiavõitjaks. Lisaks tuli ta esimese iseseisva Eesti maadlejana Euroopa meistriks 1926. aastal ja kordas seda aasta hiljem. Kokku esindas Väli Eesti raskejõustikukoondist rekordilised 34 korda, korjates suurvõistlustelt enda kaukasse tervelt kuus medalit. Temaga jõudis teha intervjuu ka legendaarde spordireporter Tiit Karuks ja Välile helistas 90-tel aastatel ka Leevi Kuivjõgi ja kutsus spordikuulsust Saaremaale. Väli vihjas oma kõrgele eale ja loobus kutsest.

Huvitav oleks teada, kas Voldemar Väli käis ka pärast olümpiavõitu Saaremaal? Kui grusiinlastelt küsida, teavad nad oma suguvõsast 6 põlve tagasi, Voldemari puhul on käsil viies põlv, kui lugeda 25 aastat ühe põlvkonna eaks.

 

Üleskutse

Seitse aastat on aega Voldemar Väli olümpiavõidu sajanda aastapäevani, ehk suudame oma esimese ja seni ainsa olümpiavõitja mälestust jäädvustada näiteks Kuressaare spordihoone juures. Kasvõi bareljeef seinale, kui pronksist kuju jaoks raha kokku ei saa. Panen alustuseks oma kuupensioni Voldemar Väli mälestuse jäädvustamise fondi.

See mees oleks võistelnud kuuel olümpial, kui Eesti oleks vaatamata majandusraskustele saatnud oma sportlased ka 1932. aasta Los Angelese olümpiale ja teise maailmasõja tõttu poleks ära jäänud 1940 Helsingi ja 1944 Londoni olümpia. Aga need on oleksid. Oli aga nii, et algul proovis ta ka kergejõustikku, kuid 17-aastaselt alustas Tallinnas maadlemist. Oma viimase matši pidas Väli 1945 Stockholmis eestlaste matšis Stockholmi koondise vastu. Voldemar Väli võitis mitmekordse Rootsi meistri ja olümpiamedalimehe Einar Karlssoni, olles 42-aastane. Seega kogunes saarlasele maadlejastaaži 25 aastat.

 

„Ärategemist“ oli ka toona

Väikest kasvu Voldemar Väli peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matšidest ikka võitjana väljuda. Berliini olümpiamängudel osales kergekaalus 18 meest ja vastavalt tollastele reeglitele polnud kellelgi lubatud pidada üle 6 matši, olgu võistlejaid palju tahes. Ent võistlejaid paaridesse loosinud tšehhi tahtel maadles Väli kõigis 7 voorus, seevastu tema peakonkurendid Koskela ja Herda jäid kaks korda vabaks. VI ring: Väli–Koskela 1:2, kuigi Väli oli arvatavasti parem. VII ring: Väli–Josef Herda (Tšehhoslovakkia) 1:2, millele tribüünid erilise halvakspanuga reageerisid: nii suur oli Väli ülekaal. I Koskela, II Herda, III Väli.

Kas võtame selle eelmise sajandi maadluse suurkuju omaks? Kuigi aeg-ajalt on kostnud arvamusi, kas üks või teine inimene on ikka piisavalt saarlane, loodan lehelugejate abile teatamaks Voldemar Väli kokkupuuteid Saaremaaga meilile veljo.kuivjogi@mail.ee või tel. 5089685.

VELJO KUIVJÕGI

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here