Millal saabusid rannarootslased Eestisse?

0
150
Rannarootsi. (Foto: Mait Talts)

Käesoleva aasta 22. märtsi Eesti Päevalehes kirjutasin veidi pikemalt oletustest, mis on seotud võimaliku varasema rootsi asustusega Eestis. Ilmselt on Eesti ajaloos tulnud korduvalt ette seda, et inimesed teiselt poolt Läänemerd, Skandinaaviast on kas üksikult (kasvõi vangidena) või teinekord ka väiksemate kogukondadena asunud ümber Läänemere idarannikule või selle lähedal asuvatele saartele. Kuid mis ajast ikkagi pärineb see viimane rannarootsi asustus, mis kestis sajandeid kuni II maailmasõjani?

Vähestele kirjalikele allikatele ning loogikale tuginedes on enamasti arvatud, et rootsi asustus Eesti rannikul sai kanda kinnitada pärast seda, kui eestlaste maa oli saanud uued isandad ja rahva ja ristiusustamine vähemalt alanud. Seega mitte enne kui 13. sajandi keskpaigas, mil ka uued isandad olid oma võimusuhted lõplikult paika pannud. Kuid juba esimene rannarootslaste ajaloo uurija Carl Russwurm oletas, et rannarootsi asustus pärines vähemalt viikingiajast (8.–11. sajandist) kui mitte juba rahvasterändamise perioodist (ehk siis 5.–7. sajandist). Tänasel päeval näib oletus rannarootslaste varasemast saabumisest taas populaarsust koguvat. Haapsalus asuv Rannarootsi Muuseumgi annab oma koduleheküljel ettevaatlikult teada, et “rootslased on asustanud LoodeEesti rannikualasid ja erinevaid saari juba rohkem kui 1000 aastat”.

13. sajandi teisel poolel hakkavad rootsipärased kohanimed ja esimesed enam-vähem kindlad teated rannarootslastest kirjalikesse allikatesse jõudma. Rootsipärast Haabneeme külanime (Apones) on mainitud aastal 1271, Pakri saarte rootsikeelset nime (Rogoy) esmakordselt aastal 1283.

MAIT TALTS

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here