Nädal Eestis: Kohus trahvis kaht Eesti Ekspressi ajakirjanikku rahapesuartikli eest. Leedu avas gaasitoru, mis ühendab Baltikumi Euroopaga. Ohutusjuurdluse keskus soovib Estonia uuringuteks lisamiljonit. Von Krahli teater sulgeb Tallinna vanalinnas uksed. Soomlased ei karda, ärgu rootslased kah kartku. Admiral Bellingshausen tänavu pikale reisile ei suundu. Eesti Energia asub taastama põlevkivi laovarusid. Reformierakond vahetas enne valimisi peasekretäri. Eesti 200 reiting langeb. Izmailova liitus erakonnaga Eesti 200. Eesti peakonsulaat Peterburis ja Pihkva esindus on suletud

0
221

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

 

Kohus trahvis kaht Eesti Ekspressi ajakirjanikku rahapesuartikli eest

Harju maakohtu kohtunik Alari Möldre määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Postimees kirjutas, et Möldre tegi trahviotsuse 14. aprillil, määrates 1000 eurot karistuseks nii Eesti Ekspressi ajakirjanikule Tarmo Vahterile kui ka tema kolleegile Sulev Vedlerile. 1000 eurot trahvi sai ka ajalehe kirjastaja Ekspress Meedia. Ajakirjanikud ja kirjastaja vaidlustasid trahviotsuse.

Möldre möönab trahvimääruses, et kui ajakirjanduseetika koodeks ütleb, et ajakirjanduse kohus on tähelepanelikult jälgida poliitilise ja majandusvõimu teostamist, siis sellest tähtsam on kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv, mis keelab prokuratuuri loata kriminaalasjade materjalide avaldamise.

Vedler kirjutab Eesti Ekspressis, et riigiprokurör Sigrid Nurm taotles veel krõbedamat trahvi – 3200 eurot igaühele – põhjusel, et prokuratuur ei andnud luba ei temale, Tarmo Vahterile ega Ekspress Meediale kohtueelse menetluse andmeid avaldada ning et ajakirjanikud ei teavitanud prokuratuuri eelnevalt uudise ilmumisest.

„Seniajani kehtis Eestis põhimõte, et sõna on vaba ja avaldatud info peab vastama tõele. Ajakirjanik ega väljaanne ei pidanud avalikkusele olulise uudise edastamiseks kelleltki luba küsima. Riigiprokurör Nurm põhjendas kohtule trahvimist väitega, et Swedbanki rahapesust kirjutamine ei edenda avalikku debatti,“ selgitab Vedler.

Eesti Ekspress kinnitab, et artiklis avaldatud info vastas tõele, viidates muu hulgas sellele, et Swedbank ise teatas päev enne uudislugu börsile, et Eesti prokuratuur kahtlustab panka seoses võimaliku rahapesuga ning kahtlustuse saamist kinnitasid ajalehele mitu endist pankurit.

„Kohus aga nõustus prokuratuuri arvamusega, et info avaldamiseks puudus avalik huvi ja ainukeseks motiiviks oli uudishimu rahuldamine. Oma seisukohta põhjendasid nii kohus kui prokuratuur Euroopa inimõiguste kohtu ürgvana lahendiga asjas von Hannover vs Saksamaa, milles leiti, et poolpalja Monaco printsessi piltide avaldamiseks puudus avalik huvi,“ selgitab Ekspress.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo sõnul loob ajakirjanike trahvimine nende töö tegemise eest ohtliku pretsedendi. „See annab sõnumi, et lugude kirjutamiseks peaks prokuratuurilt küsima luba või siis vähemalt teavitama, et nemad saaksid otsustada, millised teemad on avalikkuse jaoks olulised või mitte,“ nentis Nikkolo.

Tema sõnul tekib põhjendatud küsimus, kas nüüd edaspidi on iga sellise loo jaoks vaja küsida prokuratuurilt luba või muidu ähvardab trahv. „Selline põhimõte pole kooskõlas ajakirjandusvabadusega,“ ütles Nikkolo. „Ma rõhutan, et küsimus ei ole üldse loo faktides. Loos on kõik õige ja korrektne. Ajakirjanikke trahvitakse selle eest, et nad on teinud oma tööd hästi.“

Nikkolo ei ole nõus trahviotsuse põhjendusega, et loo puhul on tegemist lihtsalt avaliku uudishimu rahuldamisega, mitte avaliku huviga.

Eelmine president Kersti Kaljulaid kommenteeris, et kuigi kohtul on õigus anda oma õiguslik hinnang, siis Eesti suurimate pankade rahapesukahtlustus on selgelt avaliku huvi objekt. „Huvi sellise teema vastu ei ole kuidagi ainult ajakirjandusväljaandel ja majanduslik. Rääkimata sellest, et vaba ajakirjandus ei saa juba põhimõtteliselt avaldada vaid teavet, mille avaldamine on kõigi osapooltega kokku lepitud. See oleks mingi muu asi, mitte ajakirjandus. Eilse ajakirjandusvabaduse päeva järel küllalt mage uudis.“

Tõepoolest, pruukis vaid avalikkuseni jõuda teade, et Eesti on teinud võimsa hüppe ja jõudnud ajakirjandusvabaduselt maailmas neljandaks, kui ilmus uudis ajakirjanike trahvimisest tehtud töö eest.

Postimees kirjutas, et Eesti kriminaalmenetluse seadustik on praegu sõnastatud nii, et ajakirjanikku saab trahvida selle eest, kui ta teeb oma tööd. Juhtumit menetlevalt kohtunikult saab nõuda mistahes protsessivälise isiku trahvimist, kes avaldab kohtueelse menetluse materjale. See võimaldab Postimehe arvates rünnata ajakirjanikke isiklikult.

Postimees leidis, et prokuratuuril ei tohiks olla õigust suukorvistada ajakirjandust, sest see tähendaks täidesaatva võimu otsest survet ajakirjanduslikule võimule.

Üldiselt teeb Postimees juhtkirjas õige järelduse, et tegemist on valdkonnaga, kus on vaja väga põhjalikku arutelu kohtumenetluse kajastamise reeglite ja eetika üle.

 

Meedialiidu ja ERR-i avalik pöördumine

Seoses Harju maakohtu otsusega määrata trahv kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule, kes avalikustasid Swedbanki endise juhatuse kohta tehtud rahapesu kahtlustuse, tegid erameediat ühendav Eesti Meediaettevõtete Liit ja avalik-õiguslik Eesti Rahvusringhääling ühispöördumise. Pöördumine saadeti eraldi ka justiitsministrile, kultuuriministrile ja riigiprokurörile.

„Teisipäev oli Eesti demokraatiale hea päev, sest Eesti tõusis aastaga maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 15. kohalt neljandale. Kolmapäev oli Eesti demokraatia kurb päev, kui prokuratuur sekkus ajakirjandusvabadusse ja määras trahvi Eesti Ekspressi ajakirjanikele professionaalse ja südamega tehtud töö eest. Trahviti ka Eesti Ekspressi kirjastavat Ekspress Meediat.

Otsus loob ohtliku ja hirmutava pretsedendi, sest rahapesukahtlus Eesti suurimas pangas on ühemõtteliselt avaliku huvi objekt. Prokuratuur nõuab, et ajakirjandus avaldaks vaid teavet, mis on nendega kokku lepitud. See ei ole demokraatliku ühiskonna ootus ajakirjandusele. See on suukorvistamine ja sõnavabaduse piiramine. See on ajakirjanike ähvardamine ja hirmutamine.

Õigussüsteemi ülesanne on mõista ja aktsepteerida ajakirjanduse rolli Eestis ning kõikjal vabas ühiskonnas. Tänu meediale on suur osa taasiseseisvunud Eesti suurematest tehingutest, protsessidest, otsustest ja valikutest olnud oluliselt läbipaistvamad kui mujal Ida- ja Kesk-Euroopas. Sellel kindlasti on olnud väga suur mõju Eesti kiirele arengule ja läbipaistvusele, eriti võrreldes meie saatusekaaslastega.

Sõda Ukrainas ja valitsejate poolt hävitatud sõltumatu ajakirjandus Venemaal ning Valgevenes tuletab meile ajakirjandusvabaduse tähendust eriti teravalt meelde.

Toetame kolleege Eesti Ekspressist. Väljaanne ja kirjastus kavatsevad ajakirjandusvabaduse seisukohalt ohtlikku pretsedenti loova kohtuotsuse vaidlustada. Ajakirjanik ei pea töö tegemiseks prokuratuuri teavitama, sellelt luba küsima või laskma riigil avaliku huvi üle otsustada. Selliste reeglite järgi tehakse ajakirjandust ühes teises riigis. Eestis on sõna vaba!“

 

 

 

Leedu avas gaasitoru, mis ühendab Baltikumi Euroopaga

Leedu avas 5. mail toimunud pidulikul tseremoonial uue gaasiühenduse Poolaga, mis ühendab kõik Balti riigid ülejäänud Euroopaga ja aitab vähendada sõltuvust Vene gaasist, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

508 kilomeetri pikkune toru algab Vilniuse lähedalt Jauniūnaist ja jõuab välja Poola idaossa Hołowczycesse. Gaasijuhe alustas tööd juba nädalavahetusel, 30. aprillil ning saavutab oma täisvõimsuse oktoobriks. Siis peaks see suutma transportida mõlemal suunal ligikaudu kaks miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. See moodustab 10 protsenti Poola aastasest nõudlusest.

Tänu olemasolevatele ühendustele saavad Euroopa gaasivõrgule nüüd ligipääsu ka Läti, Eesti ja Soome. „Täna õnnistame sisse oma energiasõltumatuse,“ ütles Leedu president Gitanas Nauseda. Tema Poola ametivend Andrzej Duda märkis, et see ühendus on vastus Venemaa väljapressimistele.

GIPL-i nime kandva gaasitoru ehitamine maksis 500 miljonit eurot ning suurem osa selle rahastusest tuli Euroopa Liidult. Poolal on lähiaastail plaanis veel gaasijuhtmeid avada, sealhulgas Läänemere gaasitoru, mis peaks tööle hakkama oktoobris ja transportima maagaasi Norrast Poola.

 

 

 

Ohutusjuurdluse keskus soovib Estonia uuringuteks lisamiljonit

Ohutusjuurdluse keskus (OJK) taotleb valitsuselt lisaks juba eraldatud kolmele miljonile veel üht miljonit, ütles ERR-ile OJK juhataja Rene Arikas.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas 4. mail käskkirja, millega eraldatakse 1,4 miljonit eurot parvalev Estonia esialgse hindamisega seotud allveeuuringuteks. Tegu on teise osaga kolmest miljonist eurost, mille valitsus otsustas mullu aprillis allveeuuringuteks eraldada, ütles ERR-ile Arikas. Esimese osa, 1,6 miljonit eurot, eraldas rahandusminister mullu mais.

Samas on OJK taotlemas valitsuselt veel miljonit eurot. Arikase sõnul kaetaks osaga sellest rahast kallinenud kütus ja muutunud turusituatsioonist tekkinud kulud. „Teine komponent on lisauuringud, mida kavatseme võrreldes sellega, mida rohkem kui aasta tagasi planeerisime, teha umbes kolm korda enam,“ lausus ta.

Milliseid lisauuringuid täpselt teha tahetakse, avaldatakse siis, kui lisaraha taotlus jõuab valitsusse, ütles Arikas. Praegu seisab taotluse valitsusse jõudmine rahandusministri taga ning Arikas peab kiirel uuringute ajal, nagu ta ise ütles, tulema lisaraha vajadust Tallinna põhjendama.

4. mail eraldatud 1,4 miljoni eest tehakse tänavu neid uuringuid, mis olid juba varem plaanis, ütles Arikas.

Arikas ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et sellel suvel viib OJK läbi kolm-neli erinevat mereuuringut. „Fotogrammeetrilise uuringu aeg on paigas, see toimub 13.–29. juunini. Järgmiste uuringute ajad selguvad ka peagi. Sel kevadel ja suvel planeerime oleme merel umbes 40 päeva, mis jaguneb mitme uuringu vahel,“ ütles Arikas ERR-ile.

Arikas rääkis, et praegu on põhitähelepanu uuringute ettevalmistamisel ning hangetel. „Kahjuks on mitmed hanked esimese korraga luhtunud. Seetõttu oleme pidanud korraldama uued, millest on tingitud ka osaline uuringute viibimine.“

Kaks kuud tagasi ütles Arikas, et Estonia vraki juures tehakse ferromagneetilised uuringud, fotogrammeetria ja 3D-lasermõõdistamine ning merelised uuringud.

Arikase sõnul on tõenäoline, et põhiuuringute esialgsed tulemused selguvad hilissuvel ning sügisel.

 

 

 

Von Krahli teater sulgeb Tallinna vanalinnas uksed

Von Krahli teater plaanib 2022. aasta lõpus uksed Tallinna vanalinnas sulgeda ja jätkata tegevust juba uues kohas. Teatri juht Peeter Jalakas rääkis „Aktuaalsele kaamerale“, et üks suur löök teatrile oli koroonaaeg.

„See on paljude asjade kokkulangemine. Üks pauk, mis pani kõigele tõsisemalt mõtlema, on Covid, mis sellise väikese kummalise teatripidamise juures teeb elu väga keeruliseks. Meie viimased aastad on läinud sisuliselt piletite ümbervahetamise tähe all ja kuna trupp on väike, kõik osalevad kõigis lugudes, siis ei saa ka asendada millegagi,“ selgitas Jalakas.

„Üks oluline tegur on jätkuv ebaselgus rahastuses. Meil pole aimu, mis meist edasi saab. Kõik see kokku. Kuidagi on vaja neid maju üleval pidada ja kõik see kokku tähendabki, et see oli hea põhjus öelda, et 30 aastat, mis meil täis saab selle aastaga, that was it,“ lisas ta.

Jalakas loodab, et mõnel muul kujul saab teater jätkata. „Tundub, et üks periood saab otsa, aitab küll. See tähendab seda, et meie homses on hästi palju ebaselgust. Minu lootus on, et Von Krahli teater loomingulise üksusena saab ehk jätkata järgmisest aastast ka, aga lauset, et ma lähen Von Krahli, sa 1. jaanuarist kasutada ei saa,“ ütles ta.

Postimehele ütles Jalakas, et uus projekt kannab nime JAIK. „Me ei ole lõplikke otsuseid teinud ja ma ei taha ära sõnuda, kuid me räägime praegu innukalt erinevate kohtadega.“

Eesti taasiseseisvumisaja esimene erateater Von Krahli teater loodi 1992. aastal, loomisest alates on seda teatrit juhtinud Peeter Jalakas. Nende lavastusi on korduvalt pärjatud teatripreemiatega, selle aasta alguses tulid nad välja Juhan Ulfsaki lavastusega „Melanhoolia“.

 

 

 

Soomlased ei karda, ärgu rootslased kah kartku

5. mail veidi peale kella ühte päeval tervitati Pärnu lennujaamas üle paljude aastate esimest Helsingist saabunud lennukit, mis tõi kohale 26 reisijat, kelle hulgas oli Soome reisikorraldajaid ja ajakirjanikke, kes tutvuvad paari päeva jooksul suvepealinna Pärnuga.

Kuni 21. augustini saab neljapäeviti ja pühapäeviti Pärnust Helsingisse ning alates 25. juunist teisipäeviti ja laupäeviti Stockholmi.

Helsingi lende teenindab lennufirma NyxAir, avalennuga saabujad iseloomustasid lendu kiire ja mugavana. Üheotsapilet maksab 60 eurot ja õhureis kestab 50 minutit.

Ühe reisija arvates on suurema seltskonnaga reisides parem liikuda laeva ja bussiga, kuid üksinda või kahekesi on ajavõit märkimisväärne.

Siinkirjutaja on viimastel päevadel, mil päevane õhusoe on ületanud kümne kraadi piiri, käinud linnas ringi ja võib öelda, et varasemad soomlastest suvelised on kohal. Nii kohtasin teretuttavat vanapaari, kellel on korter lausa Pärnu kesklinnas ja kes veedavad suvekuud Pärnus. Teised teretuttavad näitasid oma Lavassaares asuva kodu juurde ehitatud sauna, milles pühapäeval korraldatakse proovivihtlemine.

Soomlased ei pelga rahvusvahelist olukorda ja on rõõmsalt Eestiga tutvumas. Kunagine Estonian Airi juht, praegune Estonia Spa Hotelsi juhataja Andrus Aljas aga ütles Pärnu Postimehele, et Ukraina sõda on Eesti suhtes teinud umbusklikuks rootslased ja kaugemate riikide kodanikud.

„Kui me kaarti vaatame, siis Vene piir on ikka kohe väga lähedal,“ ütles Aljas. Tema jutu järgi tuli talle roots­laste ja soomlastegi hirm siiatuleku ees mõneti üllatusena, sest võrreldes nendega on Eesti tänu NATO vihmavarjule märksa kindlamas olukorras. „Aga siiski, see mõjutab, eelkõige vanemaid inimesi,“ nentis spaajuht.

Siiski pole soomlased argade killast ja sestap võin soovida: julgust, rootslased, julgust!

 

 

 

Admiral Bellingshausen tänavu pikale reisile ei suundu

Varasematel aastatel nii Antarktikas kui ka Arktikas ära käinud mootorpurjeka Admiral Bellingshauseniga tänavu pikki reise ei plaanita ja laev jääb sõitma Läänemerre. Plaanis olnud pikem Arktika reis lükkub poliitilise olukorra tõttu tulevikku, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Admiral Bellingshauseni kapten Priit Kuusk kinnitas, et pikkadel reisidel on laeva hästi hoitud nii vee peal kui ka vee all. „Nii palju, kui mina tean ja kui palju mina selle laevaga sõitsin, siis põhjapuudet olnud ei ole ja vägivaldselt me temaga käitunud ei ole. Kuna need laevad on kõik vanaprouad ja naissoost, siis võiks öelda, et saime prouale puhta pesu selga täna,“ rääkis Kuusk värske hoolduse saanud laevakõhust.

Kui kasutada kapteni väljendust, siis puhas pesu pannakse selga ikka reeglina enne kuhugi minekut. „Sõidame sel aastal Eesti vetes ja Läänemeres. Kaugemaid plaane ei ole seoses poliitilise olukorraga ja jätame aasta vahele,“ ütles Kuusk.

Eelmisel aastal Põhjamerest tagasi tulles ütles ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli, et midagi jäi tookord ikkagi kripeldama, kuna koroonapiirangud ei võimaldanud kõike plaanitut ellu viia.

„Nii palju, kui mina tean, see kripeldus on ikkagi hinges. Ja nagu ma ütlesin, võetakse väike paus, vaatame, mis olukord siin maailmas on. Kui meil oli ju plaanis sõita Kanada Arktikasse ja Venemaa Arktikasse, siis pool sellest sõidust on täna ikkagi väga kahtlane, kas seda lähimal ajal plaani võtta üldse saabki,“ sõnas Kuusk.

 

 

 

Eesti Energia asub taastama põlevkivi laovarusid

Maailmas on tõusnud nõudlus põlevkivi kui juhitava elektrienergia allika järele. Selleks, et vähenenud laovarusid taastada, värbab Eesti Energia uusi inimesi. Põlevkivitööstust toetab kasvav huvi õli- ja keemiatehase toodangu hankimiseks, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Põlevkivielektri nõudluse suurenemise tõttu on Eesti Energia laovarud vähem kui aastaga vähenenud neljalt miljonilt tonnilt kahele miljonile. Selleks, et laovarusid taastada, alustas ettevõte sel nädalal ettevõttes uute inimeste tööle värbamist.

„Meie teadlik valik oli kahel viimasel aastal, et tootsime vähem, kui tarbisime ja kasutasime ladusid puhvrina. Nüüd teeme selle nõudluse uuesti tasa. Me pigem toodame veidi rohkem, kui näeme lühiajalist nõudlust. See annab meile teatud paindlikkuse,“ ütles Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola.

Põlevkivisektoris tööd jätkub, sest 2025. aastal valmib Eesti Energial uus keemiatehas, millele sügisel pandi nurgakivi. Kuna olemasolevad kaevandused hakkavad end lähikümnendil ammendama, siis tehakse plaane kolme uue kaevanduse käikulaskmiseks. Need on Estonia 2 ning Eesti Energia ja VKG koostöös rajatavad Oandu ja Uus-Kiviõli kaevandus.

Enne veel aga loodetakse kolmandal katsel ehk kuus aastat pärast algselt plaani minna Narva karjääris maa alla, kus tootmine on maapealsest soodsam. „Plaanime, et Narva allmaakaevandus peaks tulema pärast 2026. aastat. Selleks ajaks me tõenäoliselt Narva pealmaakaevandamise ammendame. Järgmise aasta alguses dekonserveerime kaks draglaini just nimelt selleks, et jõuda 2026. aasta lõpuks Narvas nii kaugele, et saaks alustada Narva allmaaprojekti,“ rääkis Vainola.

Hoolimata sellest, et nõudlus põlevkivielektri järele on tõusnud, peaks lähiaastatel saabuma päev, kui Eesti Energias kasutatakse põlevkivi rohkem vedelkütuste ja keemiatoodete valmistamiseks. Praegu kulub riigiettevõttes 60 protsenti põlevkivist elektri tootmiseks.

 

 

 

Reformierakond vahetas enne valimisi peasekretäri

Reformierakonna juhatus nimetas erakonna uueks peasekretäriks Timo Suslovi, kes võtab selle ameti üle Erkki Keldolt vähem kui aasta enne parlamendivalimisi, edastas Rahvusringhääling (ERR).

„Jään kindlasti tegevaks nii erakonnas kui poliitikas, aga tunnen, et aeg on organisatsiooni juhtimisse värskeid mõtteid tuua,“ teatas Keldo pressiteate vahendusel. Ta lubas jätkata tööd erakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimehena, panustada Riigikogu valimiste kampaaniasse ning valimistel kandideerida.

„Erakond on kindlatel alustel – meie rahaasjad on korras, ettevalmistus Riigikogu valimisteks on alanud ja töö kampaaniaks, programmiks ja nimekirjade koostamiseks käib suure hooga,“ tõdes Keldo.

Suslov ütles, et juhtimiskogemus politseis ja Keila linnavalitsuses annab hea põhja teha uus samm suurde meeskonda. „Peasekretärina saan panustada organisatsiooni käekäiku veel tugevamalt kui seni. Väljakutse teeb eriti huvitavaks eesootav valimisperiood. Eesmärgiks on viia Reformierakond tugeva meeskonnana riigikogu valimistele ja need taas võita.“

Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023.

Timo Suslov on Riigikogu liige alates 2021. aasta jaanuarist. Varem on ta töötanud Keila abilinnapeana ja juhtinud erakonna Keila piirkonda. Erkki Keldo töötas Reformierakonna peasekretärina kolm ja pool aastat alates novembrist 2018.

 

 

 

 

Eesti 200 reiting langeb

Vahepeal edukalt mainet kogunud Eesti 200 on pikemat aega juba languse teel. Maine kukkumist kinnitab äsjane ühiskonnauuringute instituudi tellitud Norstati küsitlus. Selle kohaselt on Reformierakond 32 protsendiga kindlalt liider. Sama kindlalt püsib teisel kohal Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 21,9 protsendiga. Keskerakond on allakäigu pidama saanud ja asub kolmandal positsioonil 17,8 protsendiga.

Eesti 200, mille toetus küündis vahepeal koguni 20 protsendini, on langenud 13,8 protsendi peale. Stabiilselt suhteliselt madalal püsivad sotsid (6,3 protsenti) ja Isamaa (5,3 protsenti).

Analüütikud pole tahtnud spekuleerida Eesti 200 reitingu alanemise põhjuste üle, kuid siinkirjutaja arvates on peamine põhjus erakonna sõnumi puudumises. Olen varemgi pidanud Eesti 200 venelembeseks ja seetõttu on neil raskusi Vene-Ukraina sõjas agressorit hukkamõistvale seisukohale asumisega. Igatahes on nende agressiooni tauniv sõnum nõrk.

Ometi on ka Eesti 200 alustanud ettevalmistusi Riigikogu valimisteks kindla sooviga ületada parlamendipartei künnis.

 

 

 

Izmailova liitus erakonnaga Eesti 200

Roheliste erakonna endine liige ja esimees Züleyxa Izmailova jätkab oma poliitiliste ambitsioonide realiseerimist erakonna Eesti 200 ridades, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Uues erakonnas saavad Izmailova vastutusalaks looduskaitse-, kliima- ja energiaküsimused ning jäätmemajandus. „Nendega tuleb edasi minna, mis sest, et käib sõda. Eesti saab olla siin kogu maailmale eeskujuks,“ ütles Izmailova oma tulevikuplaanide avalikustamisel.

Eesti 200 on kolmas erakond, mille liige Izmailova on. Ta oli erakonna Eestimaa Rohelised liige 11. märtsist 2015 kuni selle aasta 10. veebruarini. Aastatel 2005 kuni 2012 oli ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Roheliste juht oli ta 2017. aasta märtsist kuni erakonnast lahkumiseni 2022. aasta veebruaris.

 

 

 

Eesti peakonsulaat Peterburis ja Pihkva esindus on suletud

Alates 5. maist 2022 on Eesti Peterburi peakonsulaat ja Pihkva esindus suletud. Konsulaarteenuste või -abi saamiseks saavad kodanikud pöörduda Eesti saatkonna poole Moskvas. Konsulaarabi vajamisel võib pöörduda ka mõne teise ELi liikmesriigi välisesinduse poole Peterburis.

Kõik isikut tõendavad dokumendid, mis jäid Peterburi peakonsulaati ja Peterburi peakonsulaadi Pihkva kantseleisse, saadetakse väljastamiseks Eesti suursaatkonda Moskvas. Samuti edastatakse kõik isikut tõendavad dokumendid, mille väljastuskohaks on valitud Eesti Peterburi peakonsulaat või Pihkva esindus, edaspidi Eesti suursaatkonda Moskvas. Dokumendi kättesaamiseks tuleb eelnevalt registreeruda konsuli vastuvõtule.

Kõik kuni 25. aprillini Peterburis ja Pihkvas vastu võetud viisataotlused menetletakse lõpuni ja passid koos viisaotsustega tagastatakse kokkulepitud ajal.

Kõik viisakeskused Peterburis ja Pihkvas jätkavad oma tööd ja seal võib viisataotlusi esitada endistel tingimustel.

KALEV VILGATS

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here