Nädal Eestis: Tõsised teemad ei ole veel jutuks tulnud: Kersna jäi ametisse, bensiiniaktsiisiga jälle vanale rehale. Ministrid hakkavad saama võrdset eluasemehüvitist riigikogulastega. Eesti vastusammudeta liigub 18 miljonit eurot maksuraha Lätti. 30 aastat krooni tulekust. Eestis on tekkinud klaaspudelite puudus. Otepää punaarmeelaste ühishauda pole kedagi maetud. Paide Teater lõpetab tegevuse. Soome rannavalve: Estonia vrakilt lekib kütust. Raseduste katkestamise arv on Eestis langustrendis

0
138

FOTOKOLLAAŽ: Eesti Päevaleht

 

 

Tõsised teemad ei ole veel jutuks tulnud

13. juunist saadik on Reformierakond, sotsid ja Isamaa pidanud koalitsioonikõnelusi. Ikka sel viisil, et sotsid ja isamaalased räägivad ning oravad kuulavad. Vaja on välja selgitada erinevates valdkondades ühisosa ja selle suurus. Tõsisemate teemadeni pole veel jõutud ja arvatakse, et rohkem sisuliseks lähevad jutud järgmisel nädalal, mis küll jaanipüha tõttu jääb üsna lühikeseks.

Praegu on näha, et Isamaa ei kavatse loobuda oma peretoetuste tõstmise kavast. 15. juunil sai teatavaks, et Kaja Kallas oli selles küsimuses pakkunud isamaalaastele kompromissi. Rahvusringhäälingu (ERR) andmetel seisnes kompromiss pere- ja lastetoetuste järk-järgulises tõstmises.

16. juunil selgus, et kompromissi sisu oligi, nagu ERR-i allikad sahistasid. Reformierakond pakkus, et peretoetusi tõstetakse nelja aasta jooksul igal aastal.

Isamaa aga soovib peretoetuster eelnõu rakendamist 1. jaanuarist täies mahus, pidades oma pakutud lahendust kvaliteetsemaks.

Sotside esimees Lauri Läänemets ütles Postimehele, et neljale aastale seda tõusu ära ei jaga ning nemad soovivad ka üksikvanema toetuse tõusu. Vähemalt sotsid ootavad Isamaalt esimest sammu, kuid Isamaa võib oodata, mil jõutakse eelarveprotsessi arutamiseni.

Sotside algatus on tõsta miinimumpalk 800 euroni ja teha see tulumaksuvabaks. Oravatel vajus jälle nägu pikaks.

 

 

 

Kersna jäi ametisse

16. juunil üritasid Keskerakond ja EKRE umbusaldada haridus- ja teadusminister Liina Kersnat. Talle pannakse süüks hankemenetluse rikkumist, kui koolidele oli vaja kiiresti hankida koroonateste. Hange olevat olnud suunatud ja hind liiga kõrge, oli osa süüdistusest.

Umbusaldusavaldusele kirjutas alla 39 Riigikogu liiget, nemad hääletasid ka poolt, aga plaan kukkus läbi, kuna vaja olnuks vähemalt 51 poolthäält.

Kersna vastased nõuavad tema ametist tagasi astumist.

 

 

 

Bensiiniaktsiisiga jälle vanale rehale

17. juunil pidi Riigikogu erakorralisel istungil võtma teisele lugemisele bensiiniaktsiisi eelnõu, millega oleks bensiini ja diislikütuse aktsiisi langetatud Euroopa Liidu miinimumtasemele.

Asja arutamiseks pidanuks saalis olema vähemalt 51 Riigikogu liiget, tuli vaid 25 ja kvoorumi puudumisel jäi istung ära.

Sotsid olid juba varem teatanud, et ei osale, Isamaa on enda algatatud eelnõu külmutanud, kuna ei pea võimalikuks selle arutamist paralleelselt uue koalitsioonileppe arutamisega.

Lätlased lasid aktsiisi miinimumile ja seal hakkab autokütus maksma kuni 20 senti liitrist vähem kui Eestis, mis käivitab taas juba kunagi kogetud kütuseralli. Lätiga piirnevatest maakondadest on mõtet sõita lõunanaabrite juurde isegi sõiduauto bensiini pärast ja kindlasti ei jäta odavamat võimalust kasutamata suured transpordifirmad. Eesti on jälle astunud vanale rehale.

 

 

 

Ministrid hakkavad saama võrdset eluasemehüvitist riigikogulastega

Kuivõrd riigikantselei ega ministeeriumide valduses ei ole enam eluruume, mida ministritele elamiseks anda, hakatakse neile vajadusel eluasemekulusid hüvitama samal määral nagu Riigikogu liikmetele, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Valitsuse määruse eelnõu järgi asendatakse regulatsioonis valitsuse liikmetele eluruumide kasutusse andmine eluasemekulude hüvitamisega. Senine regulatsioon on aegunud, sest riigikantselei ega ministeeriumide valduses ei ole enam eluruume, mida tööandja eluruumina valitsusliikmetele kasutada anda, seisab eelnõu seletuskirjas.

Uus kord hakkab toimima sarnaselt Riigikogu liikmetele ette nähtud regulatsiooniga. Riigikogu liikmete eluasemekulude hüvitis võib ulatuda 20 protsendini ametipalgast, valitsuse liikmetele on ette nähtud kuni 15 protsenti ametipalgast.

Kuivõrd ministrid teenivad Riigikogu lihtliikmetest rohkem, siis on eluasemehüvitis eurodes üsna sama. Peaminister Kaja Kallas teenib teistest ministritest rohkem, tema ametipalk on praegu 7303 eurot, ülejäänud ministritel 6207 eurot kuus. Riigikogu lihtliikme palk on praegu 4746 eurot, rohkem teenivad Riigikogu juhatus ning komisjonide ja fraktsioonide esimehed ning aseesimehed.

Seega oleks valitsuse liikmete maksimaalne eluasemekulude hüvitis 931 eurot, peaministril 1015 eurot kuus. Riigikogu lihtliikme eluasemekulude hüvitis saab olla maksimaalselt 949 eurot.

Praegu on seaduse järgi maksimaalne hüvitatav summa valitsuse liikmetele vaid 448 eurot kuus.

Nii Riigikogu liikme kui ministrite palgad määratud kõrgete riigiteenistujate indekseeeritud kõrgeima palgamäära järgi. Indekseerimine toimub iga aasta 1. aprillist ning riigiteenistujate palk arvestatakse välja koefitsiendiga.

Eluasemekulude hüvitamist ei saa taotleda eelnõu järgi iga minister, vaid ainult need, kes rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool tema juhitud ministeeriumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksust ja sellega piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi.

Kui ministeerium asub Tallinnas, sealhulgas riigikantselei, mis on peaministri töökoht, siis on piirnevad kohaliku omavalitsuse üksused Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vald. Haridus- ja teadusministeeriumi puhul peab eluasemekulude hüvitamisel välistama Tartuga piirnevad omavalitsused.

Määrusega on pandud ministeeriumile ja riigikantseleile kohustus kontrollida eluasemekulude hüvitamist taotlenud valitsuse liikmete aadressiandmeid rahvastikuregistris. Minister peab taotlust esitades kinnitama, et üürileping ei ole sõlmitud korruptsioonivastases seaduses nimetatud seotud isikuga, kelleks on näiteks ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps.

Eelnõu järgi on eluasemekuluks on igakuine üürisumma, eluruumiga seotud kõrvalkulud (kulud küttele, elektrile, veele, prügiveole, hooldusele ja muudele eluruumiga seotud teenustele), vahendustasu lepingu sõlmimise eest ja kulud majutusteenuse eest. Eluasemekuluks ei peeta tagatisraha üürileandjale, samuti telefoni, televisiooni ja andmeside kulusid. Valitsuse liige saab hüvitist ainult ühe üürilepingu alusel tehtavate kulutuste eest.

Siinkirjutajal jääb üle nentida, et hea, kui praegusel kitsal ja hinnatõusudega ajal keegi hästi elab.

 

 

 

Õliühing: Eesti vastusammudeta liigub 18 miljonit eurot maksuraha Lätti

Läti otsus kaotada 2023. aasta lõpuni biokütuse segamise kohustus viib kütusemüüjate hinnangul Eestist välja suurusjärgus 18 miljonit eurot maksuraha, kui riik mingisuguseid vastusamme ei astu.

Õliühingu tegevjuht Mart Raamat ütles, et kui varem pidi valitsus sisuliselt kaaluma seda, kas tahetakse eratarbijate jaoks kütuste hinnašokki leevendada, siis Läti hiljutine otsus peaks muutma ka riigi arutelutasandit, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

„Kui realiseerub Läti majandusministeeriumi hinnang ja lõunanaabrite kütusehinnad langevad 10 senti, siis tähendab see, et mootoribensiin hakkab Lätis maksma Eestist kuni 20 senti vähem. Veelgi keerulisem on olukord aga diislikütuse puhul, kus taastub kuue kuni kaheksasendiline hinnavahe Läti kasuks,“ selgitas Raamat.

Raamatu sõnul on Eesti veoettevõtted hinnanud, et juba viiesendiline müügihinna vahe mõjutab vedajate tankimisotsuseid ja viib taas suure osa kodumaisest veondussektorist tankima lõunapiiri taha.

„See on juba läbikäidud tee ja teame täpselt, mis juhtub – eelmisel perioodil, kui Eestis olid kõrge aktsiisimäära tõttu diislikütuse hinnad Lätist kõrgemad, tangiti keskmiselt 32 miljonit liitrit aastas meie ettevõtete poolt naaberriigis. Suure tõenäosusega taastuks samasugune seis ja Eestist sõidaks Lätisse kokku umbes 18 miljonit eurot maksuraha,“ ütles Raamat.

Kütusesektori esindaja sõnul ei suuda riik kütusesektoris toimuvat adekvaatselt hinnata ka riigieelarve laekumiste kontekstis.

„Kui vaatame eelmise aasta sügisel koostatud 2022. aasta riigieelarve laekumiste prognoosi, siis sellega võrreldes laekub juba kütusehindade kallinemise tõttu ligi 30 miljonit eurot rohkem käibemaksu eelarvesse. Võttes arvesse ka suurt riski riigieelarve laekumiste vähenemiseks piirikaubanduse tõttu, siis lihtsalt ei pea paika valitsuserakonna väited, et aktsiisilangetus on väga suure hinnasildiga meede,“ selgitas Raamat.

Õliühingu tegevjuht tuletas meelde, et valitsus on lubanud korduvalt samme astuda, kui Läti oma kütusepoliitikat muudab: „Kahjuks tundub, et meie riik ja praegune valitsus on Euroopa parimad kummivenitamises, otsustusjulguse puudumises ja avalikkusele kärbeste pähe ajamises. Kõik teised riigid on astunud kiireid samme pretsedenditu hinnatõusu leevendamiseks, meie ikka analüüsime.“

Kuna suvi on kütusetarbimise tippaeg, aitaks kiire otsus inimeste jaoks langetada suvise reisimisega seotud kulutusi, lisas Raamat.

 

 

 

30 aastat krooni tulekust

Järgmisel nädalal tähistame 30 aasta möödumist Eesti krooni taaskasutusele võtmisest. Pärast kolmepäevast rahavahetust sai sellest Eesti ainus seaduslik maksevahend, meenutas uudisteportaal Delfi.

Arvatakse, et rahareformi alguseks võib pidada juba 1987. aasta 26. septembrit, kui ajaleht Edasi avaldas Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikli „Eesti NSV isemajandamise alused“. Seal soovitati ka oma raha kasutusele võtta.

Juba varem plaanides olnud krooni kasutusele võtmine hakkas kiiremini liikuma siis, kui Eesti Panga presidendiks sai 1991. aasta 23. septembril Siim Kallas. Juba järgmisel aastal, 1992. aasta 20.–22. juunini toimuski rahavahetus. Kokku vahetas rublasid kroonideks 1 096 706 inimest. Keskmine saadud summa oli 136,41 krooni. Eesti residendid võisid vahetada sularaha kuni 1500 rubla kursiga 10 rubla = 1 kroon, summad üle selle sai vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon. Kokku läks ringlusse 593 164 250 krooni. Rahareformi käigus seoti Eesti kroon Saksa margaga (1999. aastal fikseeriti selle kurss eurosse 1 euro = 15,64664 krooni).

Krooni saabudes maksis päts leiba 80 senti kuni 1,5 krooni. Suhkrukilo eest pidi välja käima 6,6 krooni ja võipakk maksis 3,5 krooni. Keskmine brutopalk oli toona 549 krooni.

Siinkirjutaja mäletab, et kodus Pärnus ei saanud me emaga isegi seda 1500 rublat kokku, sest rahareformi ootuses oli „puuraha“ ära kulutatud. Ilmselt jäi meie vahetatud summa alla keskmise, kuid aitasin naabri vanaperemeest, kel oli kodus rublapuru rohkem ja sain talle raha vahetada.

Esimene kulutamine oli ilmselt toidupoes, aga peale jaanipühi sõitsin tagasi tööle Tartusse toimetusse ja siis oli bussijuht küll hädas reisijatega, kes pakkusid suuri paberrahasid, aga juhil oli vähe vahetusraha ja nii pidid kõik reisijad oma peenraha välja otsima.

Oli kummaline aeg, sest kaubad ilmusid lettidele, aga paljudel vilistas taskus tühjus veel pikka aega, kuni saabusid esimesed kroonipalgapäevad.

 

 

 

Eestis on tekkinud klaaspudelite puudus

Seoses Ukrainas käiva sõja ning Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonidega on tekkinud klaaspudelite puudus. Eesti õlletootjate jaoks tähendab see ekspordivõimekuse vähenemist ning tavatarbijale hinnatõusu, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Saku õlletehasel on kõige rohkem puudu just 0,33-liitriseid läbipaistvaid klaaspudeleid, milles müüakse peamiselt suvetooteid. „Laias laastus võib öelda, et suvisel perioodil me oma tooteid väikeses klaaspudelis müüme umbes kümme miljonit tükki ja selleks hooajaks meil on kolme miljoni pudeli defitsiit. Suuremas pudelis, 0,5-liitriste müük jääb hooajal nelja-viie miljonini ja seal on umbes miljon pudelit puudu. Oleme plaane muutnud nii, et püüame suvehooajal klaaspudeleid vähem müüa,“ selgitas Saku õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

A le Coqi tehase juhi Tarmo Noobi sõnul pudelite defitsiit Eesti-sisest tarbimist palju ei mõjuta, kuid kannatada saab eelkõige ekspordimaht, mis on A le Coqil seni olnud kuni 15 protsenti käibest.

„Antud hetkel meil on katmata juuli ja augusti tooted, milleks on kuus miljonit pudelit, nii et defitsiit on päris suur,“ ütles Noop.

„Küll aga mõjutab see meie eksporditegevust, kus me tegelikult ei ole kaetud juba tänasel päeval ja see defitsiit muutub aina suuremaks, mida sügise poole läheme. Ja head lahendust nagu polegi,“ lisas ta.

Ühe lahendusena näevad tootjad pudelitoodete asendamist purgitoodetega ning uute toodete turule toomise edasilükkamist. Mõlemad õlletootjad otsivad praegu Euroopast uusi koostööpartnereid, kuid kiireid lahendusi ei paista.

„Pudelitootjad, klaasitootjad üldse töötavad niimoodi, et nende võimsused on välja müüdud. Sest protsess on katkematu. Küsimus ei ole selles, kui kõrged on nende hinnad, vaid selles, et neil lihtsalt pole lisamahtu. Kas seda lisamahtu saab tekitada? Jah, saab tekitada läbi selle, et installeeritakse uued liinid, aga see kõik võtab aega. Miinimumaeg, et võimsusi suurendada, on vähemalt aasta,“ selgitas Noop.

Pudelite Euroopast tarnimine ja üleüldine hinnatõus tähendab Härmsi sõnul klaaspudeli hinna kahekordistumist. „Tavaostjat mõjutavad kõikide sisendite hinnatõusud, aga juba pudelihinna kallinemise tõttu on meie tooted tarbijale kas sügisel või hiljemalt järgmiseks hooajaks vahemikus viis kuni kümme senti kallimad,“ ütles Härms.

Pudelidefitsiidile võib omamoodi leevendust tuua see, et tarbimine on langustrendis. Tavatarbija saab pudelidefitsiidi lahendamisele kaasa aidata pudeleid pandipakendisse viies ja kiiresti tagasi ringlusesse lastes.

 

 

 

Otepää punaarmeelaste ühishauda pole kedagi maetud

Otepää valla algatatud ja sõjahaudade komisjoni ning kaitseministri otsusega Eesti sõjamuuseumi korraldatud väljakaevamised Otepää Teises maailmasõjas hukkunute arvatava ühishaua kohal ei tuvastanud mingeid säilmeid, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Väidetav Teises maailmasõjas langenute ühishaud koos 1957. aastal rajatud ja 1970. aastatel uuendatud hauatähisega asus Otepääl Tartu tänava ja Palupera tee nurgal, kuhu Nõukogude okupatsiooni ajast pärinevatel andmetel pidi olema maetud 34 inimest.

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et oli ootamatu, et arvatavasse sõjahauda ei olnud maetud mitte kedagi. „On küll tavaline, et ametlikud andmed langenute arvu kohta ja see, kui mitme inimese säilmed hauast tegelikult leitakse, ei klapi, kuid et sõjahaud osutub täielikult propagandistlikuks võltsinguks, on Eestis esmakordne,“ rääkis Lill.

Otepää vallavanem Jaanus Barkala sõnutsi sai kinnitust kohalik pärimus. „Ka vanemad kohalikud inimesed kinnitasid, et sinna pole tegelikult kedagi maetud. Mul on hea meel, et Otepää linnaruum vabanes ebasobivas kohas asuvast ja fiktiivsest monumendist,“ ütles Barkala.

 

 

 

Paide Teater lõpetab tegevuse

Paide Teatri kuueliikmeline meeskond lõpetab aasta lõpus tegevuse. Otsuseni viisid Paide linnas valitsev ebaselgus teatri tuleviku osas ning linnapoolse rahastuse oluline vähenemine, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

Paide Teater alustas Paide linna kutsel tööd 2018. aasta 1. augustil.

„Otsus lõpetada ei ole tingitud kunstilistest põhjustest, ent kahaneva eelarve tingimustes ei ole meil võimalik jätkata teatri tegemist vastavalt püstitatud eesmärkidele. Samuti ei ole alarahastuse tingimustes võimalik teatri ja meeskonna jätkusuutlik areng,“ teatas teater 17. juunil.

Paide Teater on nelja hooaja jooksul toonud publiku ette 28 lavastust ja aktsiooni.

„Paide Teatri meeskond jätkab tööd selle aasta lõpuni ja toob sügisel publiku ette kaks uut lavastust,“ teatas teater.

 

 

 

Soome rannavalve: Estonia vrakilt lekib kütust

Lääne-Soome rannavalve teatel lekib 1994. aastal uppunud Estonia vrakilt merre kütust, vahendas Rahvusringhääling (ERR) Soome MTV Uutiset sõnumit.

Rannavalve selgitas, et tehtud fotodelt on näha kütuse tõusmist merepinnale. Soome rannavalve jälgib olukorda koos Rootsi kolleegidega. Soome rannavalve andmetel on tõenäoliselt tegemist kerge kütteõliga, kuid selle täpsustamiseks on võetud ainest proov.

Varem on varkist lekkinud samuti väheses koguses kütust, kuid nüüd on leke Soome rannavalve sõnul selgelt suurenenud.

Rannavalve tõdeb, et tõrjemeetmeid ei saa praegu aga kasutusele võtta – kerge kütteõli aurustub kiiresti või seguneb mereveega, mistõttu ei ole võimalik seda kokku koguda. Kui leke jätkub, kavatseb Soome piirivalve koostöös teiste ametkondadega alustada reostuse tõrjumist.

Estonia vrakk paikneb Läänemeres Soome majandusvööndis. Selle uudise valgel tekib küsimus, kas siis omal ajal jäeti osa kütust Estonia vrakist välja pumpamata või ei saadud seda toona kätte.

 

 

 

Raseduste katkestamise arv on Eestis langustrendis

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskest statistikast selgub, et võrreldes 2020. aastaga langes raseduse katkestamiste arv eelmisel aastal 159 juhu võrra, naise omal soovil katkestatud rasedusi oli vähem 141 võrra, vahendas Rahvusringhääling (ERR).

2021. aastal katkestati Eestis kokku 3355 rasedust, millest 3172 juhul katkestati rasedus naise omal soovil ja 183 korral oli põhjuseks meditsiiniline näidustus.

TAI hallatav raseduse katkemise ja katkestamise register kogub lisaks veel raseduse iseenesliku katkemise ja peetunud raseduse andmeid. Iseeneslikke raseduse katkemisi registreeriti mullu 414 ning peetunud rasedusi 1279, mida on vastavalt 13 ja 33 võrra rohkem kui 2020. aastal.

Ajavahemikus 1996–2021 on naise omal soovil katkestatud rasedused olnud pidevas langustrendis. Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30-34-aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase viie aastaga enim langenud aga 25-29-aastaste naiste hulgas: 2016. aastal oli selles vanuserühmas kokku 1027 ja 2021. aastal 697.

Ka abortiivsuskordaja (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 1000 fertiilses eas naise kohta) on aja jooksul oluliselt langenud. Kui aastal 2000 oli see näitaja 37,20, siis eelmisel aastal juba 11,87. Abordimäär (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 100 elussünni kohta) on üle 20 aastaga pea neli korda vähenenud, kui aastal 2000 oli vastav näitaja 97,9, siis möödunud aastal 25,47.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here