NATO korraldab suurima õppuse alates külma sõja lõpust

0
82

NATO peasekretär Jens Stoltenberg. FOTO: AFP/Scanpix

 

NATO õppusest Trident Juncture 18 võtab osa 45 000 sõjaväelast, ütles peasekretär Jens Stoltenberg, avalikustades selle, mis ametnike kinnitusel saab olema alliansi suurim õppus pärast külma sõja lõppu.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et õppusel harjutatakse ühe alliansi liikmesriigi kaitsmist kujuteldava vaenlase eest, kuid sõjaväelased, tankid, laevad ja lennukid suunduvad Norrasse, Atlandi ookeani põhjaossa ja Balti riikidesse.

Tegemist on suurima NATO sõjaväelaste ja sõjatehnika liikumisega alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest 1991. aastal, kuigi mahult väiksem, kui Venemaa ja Hiina korraldatud õppus Vostok-18 tänavu septembris.

“Õppus on kaitseiseloomuga ja ta on läbipaistev,” ütles Stoltenberg 29-liikmelise alliansi kaitseministrite kahepäevasel kohtumisel alliansi uues peakorteris Brüsselis.

“Kõik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmed, nende seas Venemaa, on kutsutud saatma vaatlejaid,” sõnas ta.

Õppusest võtavad osa 150 lennukit, 70 laeva ja umbes 10 000 ühikut sõjatehnikat. Kõik need saadetakse selle kuu lõpus NATO kirdetiivale.

USA panustamine Atlandi-ülesesse sõjalisse allianssi Euroopaga on raudkindel, ütles Ühendriikide kaitseminister James Mattis 2. oktoobril Pariisis.

Mattis ütles pressikonverentsil, et “teod räägivad enda eest”, ning lisas: “USA on tegutsenud, näidates, et meie panustamine Atlandi-ülesesse allianssi on jäänud raudkindlaks.”

USA seadusandjad ei ole vähendanud kaitsekulutusi Euroopas “mitte ühegi sendi võrra, vaid säilitanud taas kõige kõrgemal tasemel pühendumuse alates Berliini müüri langemisest 1989. aastal”, ütles Mattis.

Mõned NATO liikmed on mures USA presidendi Donald Trumpi suhtumise pärast NATO-sse pärast riigipea kriitikat oma Euroopa liitlaste suunal. Trumpi sõnul ei panusta paljud alliansi liikmed, iseäranis Saksamaa, kaitsesse piisavalt.

Prantsuse kaitseminister Florence Parly ütles ajakirjanikele ühisel pressikonverentsil, et “Euroopa pole osa probleemist, vaid osa lahendusest”.

“USA muudab koorma jagamise prioriteediks. See on ka Prantsuse prioriteet,” lisas ta.

“Küsimus on panna terve Atlandi liit paremini funktsioneerima,” lisas ta.

ERR

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here