NATO lahingugrupil täitub Eestis viis aastat. Eesti sõdurivarustuse hinnad on tõusnud kolmandiku võrra, Venemaa ja Valgevene toodang on välistatud

0
116

NATO lahingugrupi Eestisse saabumise aastapäeva tähistamine. FOTO: kaitseministeerium

 

 

NATO lahingugrupil täitub Eestis viis aastat

Sel aastal möödub viis aastat NATO lahingugrupi saabumisest Eestisse. 12. mail tähistati aastapäeva lahingugrupi paraadiga Tapal, kus osales ligi 1500 Briti, Prantsuse ja Taani kaitseväelast. Paraadi järel olid 1. jalaväebrigaadi uksed avatud kohalikele peredele ja koolidele.

„NATO vägede kohalolek Eestis ja Balti regioonis on lahutamatu osa tugevast heidutus- ja kaitsehoiakust. Liitlaste kohalolek on saatnud tugeva sõnumi NATO ühtsusest nii meie ühiskondadele kui ka väljapoole,” ütles kaitseminister Kalle Laanet. „Oleme väga tänulikud Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Taani, Belgia ja Islandi panuste eest. Koostöö nende viie aasta jooksul on olnud väga hea ja oleme üksteiselt palju õppinud,” lisas Laanet.

„NATO lahingugrupi viis aastat Eestis ja Balti regioonis sümboliseerib liitlaste ühtsust ja võimet julgeolekukeskkonna muutustele kiirelt ja tõhusalt reageerida. Loodame, et samavõrd hea koostöö ja liitlaste lahingugrupp NATO idatiival annavad ka tulevikus põhjust samasuguseid aastapäeva tähistamisi ette võtta,” ütles kaitseminister Laanet.

Alates esimese NATO lahingugrupi saabumisest Eestisse aastal 2017 on pea 14 000 liitlaste kaitseväelast Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Taanist ja Belgiast teeninud koos Eesti kaitseväelastega 1. jalaväebrigaadis Tapal.

Viimase viie aasta jooksul on lahingugrupp osalenud arvukatel õppustel, et harjutada koostööd ja olla valmis ühtse jõuna tegutsema koos Eesti kaitseväelastega. Õppused Winter Camp ja Kevadtorm on toimunud igaaastaselt, lisaks suurõppus Siil iga nelja aasta tagant.

Asutamisest alates on Eesti lahingugrupil olnud ka tihe koostöö Läti, Leedu ja Poola NATO lahingugruppidega, kellega on koos osaletud regulaarselt õppustel. Selliste õppuste eesmärk on pidevalt harjutada ja parandada üksuste võitlusvõimet.

„Viimase viie aasta tegevus suurendatud kohaloleku raames näitab meie pühendumust piirkonna julgeolekule. Eesti kolleegide ja sõpradega koos töötades oleme omakorda tohutult palju õppinud,” ütles NATO Eestisse eelpaigutatud vägede ülem kolonel Dai Bevan.

„Olen äärmiselt uhke kõige selle üle, mis oleme selle aja jooksul saavutanud. Tänan kõikide riikide kaitseväelasi, nii neid kes juba edasi läinud kui neid, kes praegu siin viibivad, ning nende peresid. Meie siinse missiooni juures on neil võtmeroll,” lisas kolonel Bevan.

NATO lahingugruppi, mida juhib kuninglik Walesi 1. pataljon, kuulub Challenger 2 tankiüksus, kaks kompaniid Warrior soomukitega, Taani Piranha V mehhaniseeritud jalaväerühm, ning Prantsuse raskerelvastusega jalaväeüksus. Neid üksusi toetavad pioneeri-, suurtüki-, meditsiini- ja logistikaüksused.

Üksuste tugevdamiseks jäi Eestisse ka siin varasema rotatsiooni raames teeninud Ühendkuningriigi üksus. Esimest korda alates asutamisest 2017. aastal teenivad NATO lahingugrupis üheaegselt Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani üksused. Varem on Prantsusmaa ja Taani üksused lahingugrupis teeninud rotatsiooni korras.

 

 

 

Eesti sõdurivarustuse hinnad on tõusnud kolmandiku võrra, Venemaa ja Valgevene toodang on välistatud

Koroonapandeemia ja sellele järgnenud sõda Ukrainas on pannud tugeva surve alla Eesti kaitseväele sõdurivarustust tootvad ettevõtted ning kasvamas on nii tarneajad kui toodete hinnad.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) sõduri kategooriajuht Robert Käsperi sõnul hangitakse individuaalvarustuse osas kaitseväelastele erinevaid vormikomplekte, saapaid, kiivreid, killu- ja kuuliveste, kandesüsteeme-rakmeid, gaasimaske ja kaitseülikondi, seljakotte, magamisvarustust, telke ja palju muud sarnast.

Kuigi RKIKi selle valdkonna hangetel osalevad reeglina Euroopa ettevõtted, on nende tootmine viidud kohati ka mujale, enamasti Aasiasse. See asjaolu mõjutas hankeid mõne aasta eest väga tugevalt, kuna Hiina lukustas end koroona puhkedes pea kõigis valdkondades ning raskendatud oli ka transpordi korraldamine Aasia suurtest sadamatest. Kangatarned ei jõudnud plaanitud kiirusel kohale ning see kandus üle valmistoodete viivitusteks.

„Kiivrialused mütsid ja torusallid olid näiteks kaks toodet, mille pärast olime vahepeal üsna mures. Eesti tootja pidi nende valmistamiseks saama Hiinast kangad, kuid need hilinesid väga pikalt,” ütles Robert Käsper. „Või teine näide: me tellisime barette väga kindlaks tähtajaks Tšehhist, kuid koroona tõttu pandi seal barettide toorikuid valmistav tehas lihtsalt kolmeks nädalaks kinni.”

Venemaa agressioon Ukrainas on mõjutanud individuaalvarustuse kättesaadavust Euroopas peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks – tooraine tuleb peamiselt kaug-idast ning on ilminguid, et tarneajad on juba võrreldes tavapärasega kasvanud. Teiseks –  Ukraina armee varustamine. Paljud vabatahtlikud organisatsioonid ning ka ettevõtted näevad palju vaeva, et varustada Ukraina sõdureid hädavajaliku kaitsevarustusega. Selle tõttu on tootjad suure koormuse all, laovarud suuresti tühjaks ostetud ning uue toodangu tarneid tuleb oodata kauem. Kolmandaks – Lääne-Euroopa riigid on asunud oma kaitsevägesid senisest hoogsamalt varustama, täiendama oma varusid ja uuendama seni kasutuses olnud individuaalvarustust. Samas on RKIKil olemas väga hea kontaktide võrgustik ja usalduslik suhe oma tarnijate ja tootjatega, mis on aidanud olulised tarned õigeaegselt Eesti kaitseväele üle anda.

Kaitseväelaste riietus on pidevas muutumises

Viimastel aastatel maailmas valitsenud turbulentse olukorra kõrval tuleb hangetes arvestada alati ka sellega, et ajas on pidevas muutuses ka hangitav varustus ise. See käib ka näiteks riietuse kohta.

„Muutuvad materjalid, lõiked, kokkusobivad tooted, mugavus ja palju muud ning meie üritame viimaste arengutega sammu pidada,” ütles Käsper.

Päris naturaalseid materjale kasutatakse riietuses üha vähem, kuna need ei ole piisavalt vastupidavad ja kerged, samas ei tohi näiteks ükski vahekiht olla mittehingav.

RKIK liigub riiete hangetes kindla nõudmiseni, et kasutataks võimalikult palju taaskasutatud materjale. „Kui riided kestavad kauem, tekitab see vähem prügi. Meie jaoks on üha olulisem, et hanked oleksid ka keskkonnahoidlikud – see puudutab näiteks riiete loomisel kasutatavaid värve ja kemikaale.”

RKIK on hetkel koostöös kaitseväega uuendamas kaitseväelaste välivormi, et muuta see kaasaegsemaks ning Kaitseväe täienenud vajadustele vastavaks.

Robert Käsperi sõnul tuleb seejuures arvestada väga paljude pisidetailidega – alates materjalide vastupidavusest (turule on tulemas materjale, mis on tänasest kordi vastupidavamad) kuni selleni välja, et kas pükste lõige ikka on piisavalt hea selleks, et mis iganes suunas tehtava väljaaste tagajärjel see õmblustest lõhki ei käriseks. Samuti toimuvad arengud jalatsiturul, kaitseväelaste klassikalisi jalatseid valmistatakse siiamaani täisnahast, kuid tihti kombineeritakse neid sisesokkide ja tekstiiliga, et muuta jalatsid hingavamaks ja uuena „hõõrumisvabaks”.

Tarneahelad on muutumises

Tarneahelad on täna mõjutatud väga mitmesugustest makromajanduslikest trendidest. Ühest küljest on toorainete kallinemine ja tööjõukulude kasv seadnud tootjaid tugeva hinnasurve alla, mis sunnib osasid tarnijaid otsima täiendavaid kokkuhoiu kohti – muuhulgas odavamate tööjõukuludega riikides toodetavate komponentide osakaalu kasvatamisele. Teisest küljest on toimuvad geopoliitilised hoovused, aga ka kõrged transpordikulud on sundimas paljusid tootjaid sügavamalt vaatama oma tarneahela tervikkulusid ja võtma teatud riske ka tarnekindluse kasvatamiseks.

„Meie oleme täna hangetes välistanud Venemaa ja Valgevene ettevõtete kasutamise alltöövõtjatena, kuid näiteks teatud komponentide ja tooraine pärinemist Hiinast ei ole põhjendatud ja ka otstarbekas välistada,” ütles Robert Käsper.

Uus hankesüsteem

RKIK kasutab seejuures nelja dünaamilist hankesüsteemi, kus iga hanke juurde registreerunud pakkujaid on tavaliselt 10-17. „Pakkujad ehk partnerid saavad iga hanke juures olla, selle osade peale pakkumusi teha ja soovi korral ka pakkumuse tegemisest loobuda,” rääkis Käsper.

Dünaamiline hankesüsteem võimaldab hankijal osta vastavalt kindlaksmääratud tootegruppidele tooteid ja teenuseid minikonkursile sarnase protseduuriga (juriidilises mõistes seotud hange) vastavalt vajaduse tekkimisele. Dünaamiline hankesüsteem annab võimaluse pakkujaid lepingu kehtivuse ajal liita, mis aitab tagada pideva konkurentsi olemasolu.

Pakkujaid on selle tulemusel kordades rohkem ja tööd rohkem, ent tulemuseks on paremad tarneajad ja kindlasti ka madalamad hinnad. Mis on eriti oluline tänases kontekstis, kus Ukrainas toimuva sõjategevuse tõttu on hinnad pea kõigis tootegruppides lühikese ajaga tõusnud kolmandiku võrra. Hindade tõus on pannud tugeva surve alla kõik RKIKi sõdurivarustuse pakkujad.

KAITSEMINISTEERIUM / KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here