Ojamaa, mis võidab kõikide südamed

0
526

Ojamaa. FOTO: www.ojamaa.se

 

Kuigi eestlaste üks pikaaegne suvekodu Ojamaa polnud mitmeid aastaid eestlaste käes, on nüüdseks olukord muutunud.

Ivar Algveri ettevõtmisel kuulub see jälle rootsieestlastele ning selle aasta suvel oli esimest korda võimalus vastremonditud ruume kasutada.

Ojamaa suvekodu toimus aastatel 1949-1996. Kui palju sina olid Ojamaa suvekoduga seotud?

- Lapsena olin seal 1982-1988, praktikandina 1989, juhina 1993-1994 ja juhatajana 1995-1996. Pärast seda olen olnud Koitjärvel juhataja üks aasta ja Metsakodus mitu aastat pärast seda.

Olid juba 21-aastaselt Ojamaa suvekodu juhataja. Kuidas sa nii noorelt nii suure vastutuse said?

- Aleksander Alep usaldas mind, et ma saan sellega hakkama.

- Nüüd olen 45 aastat vana ja võin öelda, et kõik projektid, mida aastate jooksul teinud olen, on toiminud hästi. Ma tahan, et inimesed oleksid kindlad ja tunneksid, et võtan vastutuse. Kui ma näen, et projekt läheb veidi viltu, siis teen kohe oma parima, et saada projekt jälle joone peale tagasi.

Mis Ojamaale tõmbas?

- Lapsena saatsid mind Ojamaale minu vanemad. Siis oli kombeks, et lapse­vanemad saatsid lapsed ära, et saaksid ise puhata. Kui hakkasin korraldamist rohkem üle võtma, siis soovisin, et suvekodu poleks koht, kuhu lapsi saadetakse — see peab suvel olema kõige toredam aeg suve jooksul! Selle traditsiooni andsin üle Ira Nikkole, kes peale mind Metsakodu suvelaagrit korraldama hakkas ja nüüd ka Sirle Söödile, kes praegu seda laagrit korraldab. Sel suvel oli Metsakodus 67 last, seal toimus palju üritusi ning kindlasti oli see kõige toredam aeg suve jooksul.

- Vahe Metsakodu ja Ojamaa suve­kodu vahel on see, suvekodu Metsakodus kestab tänapäeval 17 päeva, kuid Ojamaa oma kestis 28 päeva ning enne seda isegi 2 kuud.

- Koduigatsust ikka tekkis selle pika aja peale, aga tänu Ojamaale kasvasin ma kiiresti selleks inimeseks, kes olen. Osadele meeldib suvekodudes olla, teistele mitte.

Miks Ojamaa omanik Birgitta
Gustavsson sulle 22. juunil 2016.a. helistas?

- Iga kord, kui ma Birgittat nägin, siis ütlesin talle, et kui sa hakkad kunagi Ojamaad müüma, siis ütle seda kõigepealt mulle.

- Ta hakkas pensionile minema ning soovis Ojamaa ära müüa. Leidis, et oli seda omanud 15 aastat ja midagi polnud remonditud.

Birgitta oli vaid Länsstyrelsen abiga 2,4 miljoni krooniga eest parandanud katused. Kui halvas olukorras olid majad?

- Länsstyrelsen tahtis maju kaitsta ning kui katuseid poleks ära parandatud,
siis poleks praegu enam Ojamaast
midagi järel olnud.

- Tol hetkel ei tahtnud keegi seal ühtegi ööd olla — vihmavesi tuli katustest läbi, värv lagedest koorus, põrandad olid nii halvas olukorras, et pidime mitmes kohas kogu põranda täitsa uuesti üles ehitama, tapeet oli seintelt maas, krohv väljaspool maja oli väga halvas olukorras, aknad mädanenud.

- Majasid ei kasutatud enam lõpus. Kui Birgitta seal käis, siis veetis ta selle päevasel ajal hoovi peal. Seal ei saanud ööbida.

- Kui sain võimaluse Ojamaad osta, siis ei teadnud ma alguses, et mida teha — ma ei taha seal üksinda istuda. Tahan, et seal oleks sama palju energiat kui enne — inimesed naeravad, lõbus elu, et see poleks vaikne mahajäetud koht.

- Loomulikult saab Ojamaal ka vaikne olla, kuid seda siis juba veidi teistmoodi.
Olin just nädalavahetusel ainult koos oma perega seal reede, laupäev ja püha­päev. Siis oli Ojamaa vaikne ja tühi, kuid mõned inimesed soovivadki just seda. Tean, et mitmetele inimestele on Ojamaa fantastiline puhkebaas — nii vaiksena kui ka koos meluga.

Sa ostsid lobudiku. Ka sul polnud hirmu?

- Enne ostu tegin äriplaani. See näitas, kui mitu osalejat pidid ostma aktsiaid, et saada kokku raha remondiks.

- Arhitekt oli teinud arvutused, kui palju millegi korda tegemine maksab. Enne ostu tegin juba valmis ka reeglite süsteemi — kui mitu punkti keegi teenib aktsia eest, millise toa oma punktide eest võid saada jms. Panin oma mõtted kirja ja tegin selle kohta ühe
arvutisüsteemi. Siis hakkasin inimestega rääkima ja küsima, et mis nad
arvavad sellisest lahendusest. Nii tekkis esimene memorandum, millega korraldasime aktsiaemissiooni.

Ostsid aasta hiljem Birgitta käest Ojamaa ära 2,98 miljoni eest, lisaks 220000 krooni võlgade katteks.
Alguses oli hind 4 miljonit. Arvad, et see, mis maksid, oli õiglane hind?

- See on alati relatiivne. Mina ütlen, et see oli väga odav. Näiteks nüüd juulikuus oli Bungenäs’s, väga ligidal Ojamaale, üks maja müügis. Seal oli 4 tuba, eluruumi 144 m2 ning maja krunt oli 1 225 m2. Hinnaks küsiti
9 750 000 krooni. Ojamaad ümbritseb 100 hektarit maad ja ümber pole maju.

- Isegi Gotlandi inimestelegi on see ainulaadne koht. Läheduses asub looduskaitsereservaat ning saab näha
ainulaadseid ja huvitavad miljöösid.

- Jah, see maksab palju, et renoveerida Ojamaad. Mina ise ei teeni selle projektiga midagi. Meie kontseptiks on, et rootsieestlased Rootsis saaksid uuesti nautida ja olla Ojamaa puhkebaasis koos teistega, kes seal olid lapsena või täiesti uuesti see enda jaoks avastada.

2017.a. toimus Ojamaa aktsia märkimine. Kas kõik aktsiad osteti ära?

- Meil on praegu 62 aktsiaomanikku, kes omavad 171 aktsiat. Sel sügisel soovimegi suurendada aktsiaomanike arvu. Müüme 50 uut aktsiat hinnaga 75 000 krooni aktsia.

- Esimesest aktsiaemissioonist saadud rahadega on korda tehtud peamaja ehk poiste maja. Seal on 11 tuba ja 28 voodi­kohta. Nüüd on järgmiseks eesmärgiks korda teha vana tüdrukute maja. Tänu sellele tuleb veel juurde 10 tuba. Meie sihiks on kokku saada 50 voodikohta.

- Aktsia omamisega oled sa aktsiaseltsi
omanik. Kui soovid olla ka liige ja Ojamaad kasutada, siis pead maksma kuumaksu, milleks on 167 kr / kuus (iga omandatud aktsia eest). Sellega kogud sa punkte, mida saad endale sobival ajal Ojamaal ööbimiseks kasutada.

- Ojamaa ei ole hotell ning voodikohtasid ei müüda. Kui keegi, kellel pole aktsiat, soovib tulla ööbima, siis peab ta kellegi aktsiaomaniku poole pöörduma ja lootma, et ta lubab oma punktide eest Ojamaal viibida. Sama süsteem toimib ka aktsiaomanike endi vahel — kui ühel aktsiaomanikul jääb pikemast planeeritud puhkusest Ojamaal punkte puudu, siis saab ta neid osta kelleltki teiselt aktsiaomanikult, kes sel aastal nii palju Ojamaal ei ole.

- Me ei jõudnud esimese emissiooni käigus kõiki aktsiaid ära müüa. Seega saamegi seda nüüd teises osas veel teha. Tean juba, et enne, kui uus emissioon on ametlikult alanud, on kuus inimest saatnud sisse raha aktsiate
ostuks — 44 aktsiat on veel alles.

Kuidas remonditööd läksid?

- Proovisime alguses, et oleks ainult üks firma, mis kõik tööd ära teeks. See oleks maksma läinud 11 miljonit krooni. Ilmselgelt oli see liiga kallis meile ja me ütlesime sellest ära. Otsisime tööde jaoks erinevaid firmasid ja võtsime hinnapakkumisi.

- Välja arvatud aknad, elekter, krohvimine ja vesi tegi enamus töid ära Ojamaal üks Eesti firma. Esimene etapp läks meile maksma 5 miljonit krooni.

Tegime õige otsuse, kuid see tähendas, et saime renoveerimisega alustada üks aasta hiljem kui algselt olime planeerinud. Kuid niipea kui alustasime, käis renoveerimine kiiresti. Remondiga alustasime 2018. aasta sügisel ning saime valmis 2019.a. juunikuus. Juuli­kuus sai veel valmis täiesti uus saun, mis on osutunud väga populaarseks. 

- Oleme remonditööde planeerimisest ja nende läbi viimisest õppinud väga palju, kuid nüüd on meil ette näidata tulemus — Ojamaa peamaja on korras. Teadmisi saame kasutada teises etapis.

Kuidas möödus see suvi Ojamaal?

- Fantastiliselt! See oli esimene suvi, mil liikmed said tulla ja nautida Ojamaa puhkebaasi. Toad on väga ilusad — seda saate te kõik vaadata www.ojamaa.se leheküljel, kus kohe esilehel on üleval üks umbes 5 minutiline video korda tehtud Ojamaast. Oma esimesi muljeid jagavad ka osa meie liikmetest.

- Ojamaal on ilm alati fantastiline, eriti juulikuus on seal väga vähe vihma. Näiteks septembris, mais ja juunikuu alguses on Ojamaal veel vähe rahvast, aga inimesi tuleb rohkem ja rohkem, kes Ojamaa iseenda jaoks leiavad.

Kas vabu kohti suvel jätkus?

- Olen kuulnud kuulujutte, et kui hakkad Ojamaa liikmeks, siis ei saa ikkagi suvel sel ajal sinna minna kui sa tahad, sest vabu tube pole. See on täiesti vale! Sel suvel oli ainult 5 päeva juulikuus, kui kogu maja oli täiesti täis, muidu oli alati vähemalt üks tuba vaba.

- Inimesed pole veel leidnud teed Ojamaale. Neil on küll aktsiad ja nad on liikmed, kuid pole ise kohale tulnud.

- Minu arvates on olemas kolme sorti liikmeid:

– on olnud eelnevalt Ojamaal ja
tahavad seal palju aega olla;

– pole kunagi enne Ojamaal olnud, aga ikkagi ostsid aktsiad, tulevad sinna kuna Gotland on fantastiline paik;

– leidsid, et kontsept on huvitav ning tahtsid projekti ise proovida ja sponsoreerida. Nad ei tea veel isegi, kas nad jõuavad Ojamaale suve jooksul sõita, sest neil on juba koht Eestis, paat või oma suvilakoht kusagil mujal. Kuid nad tahavad olla kaasas. Nad ei taha, et Ojamaa vajuks kokku vaid oleks uhke ja tore koht. Nemad on see grupp, kes Ojamaale pole veel jõudnud sõita ja seetõttu oli ka suvel rahvast vähem.

- Oleme oma liikmetele kõigile nähtavaks teinud Ojamaa appi (mobiili­rakenduse). Selle kaudu näevad kõik, et mis ajal on toad vabad ning millised liikmed samal ajal on Ojamaale toad kinni pannud. Selle kaudu käib ka
tubade kinni panemine.

Kui palju on liikmete seas eestlasi ja kui palju rootslasi?

- Kui vaadata perekondade viisi, siis 95% nendest, kes on ostnud aktsia ja hakanud liikmeks, on vähemat üks või mõnel juhul ka kaks vanematest eestlased. 5% aktsiaomanikest on nende sõbrad, tuttavad, huvilised.

- Kuna tahame olla avatud meelega ja olla avatud kõigile, siis peavad olema ka rootsieestlastega abiellunud rootslased Ojamaal teretulnud. Tihti räägitaksegi kodudes omavahel rootsi keelt. Meie ametlik keel nii suhtlemisel, appil kui kodulehel on rootsi keel. Tahame, et keegi ei tunneks ennast väljaspool olevana ja kõigil oleks ühine inforuum.

- Ojamaal kuuleb peamiselt rootsi keelt, kuid lipuvardasse saab tõmmata nii Eesti, Rootsi kui meie enda lipud. 

- Arvan, et Ojamaa projekt on üks suurimatest rootsieestlaste projektidest siin Rootsis. On olemas palju organisatsioone, kuid Ojamaa projekt on keeruline, suur ja sellega on seotud palju inimesi. Teeme kombinatsioone — eesti traditsioonid, kuid et keegi ei tunneks ennast väljaspool olevana.

- Peale esimest Ojamaal veedetud suve saan kinnitada, et väga hästi saab rääkida vanadest mälestustest ja meenutada Ojamaad rootsi keeles.

Kes on sinu toetajad? Mis on Ojamaa grupp?

- Meil pole rahalist toetust. Meil on loodud aktsiaselts ja selle juhtimiseks oli vaja juhatust. Juhatusse kuuluvad praegu mina (Ivar Algvere – toim.), Liisa Aus, Andres Tamm, Linda Fröberg, Linda Joandi ja Therese Löfall. Therese on ainuke, kel pole eestlastest esivanemaid, kuid me leidsime, et on hea omada juhatuses kedagi, kes vaatab “rootslase” silmadega kuidas aktsia­seltsil läheb.

- Me juhime, hooldame ja teeme otsuseid järgmisteks sammudeks. Vaatame majandust. Kohtume umbes 6-8 korda aastas.

Kui palju on vaja investeerida, et Ojamaa saaks korda?

- Sellele küsimusele ei saa vastata. Saab vaid öelda, et isegi kui oled väga realistlik, siis pole mingit piiri — alati saab teha rohkem ja fantastilisemalt kui on olemas üks ekstra miljon.

- Juhatus on olnud rahaasjades väga korralik. Meie seisukoht on, et see, mis on kõige tähtsam praegu teha, seda teeme nüüd. Meil on olemas suurem plaan, aga me ei saa kõike teha korraga.

Kuidas saab Ojamaad omalt poolt toetada või aktsionäriks hakata?

- Kui oled juba nüüd täitsa kindel, et soovid olla Ojamaa projektis kaasas, siis mine aadressile www.ojamaa.se või www.lorje.se (Ojamaa rootsikeelne nimetus on Lörje gård). Selle esilehelt leiad “Anmälningsblankett”. Täida see ära ja saada info@ojamaa.se.

- Kuid 12. oktoobril kell 15.00 on kõigil huvilistel võimalus tulla Multisoft kontorisse aadressil Brunkebergstorg 5, Stockholm. Korraldame seal teise aktsiaemissiooni esitluse ning vastame huviliste küsimustele. Kohal on ka praegused aktsiaomanikud ja liikmed ning nende käest saab küsida otse nende muljeid nende esimesest suvest Ojamaal. Üritusel osalemiseks anna oma tulekust teada hiljemalt 7. oktoobriks e-mailile info@ojamaa.se.

- Ja ikkagi tuletan veel kõigile meelde, et vaadake Ojamaa kodulehekülge www.ojamaa.se või www.lorje.se ning

vaadake kohe esilehel olevat videot korda tehtud Ojamaa kohta.

Mida tunned mõeldes Ojamaale?

- Kui ma hakkasin selle projektiga
tegelema, siis keegi küsis minu käest, et miks sa teed seda, sa ei teeni ju selle projektiga sentigi kuid see võtab sinult palju aega. Olen praegu töötanud kaks aastat ainult poole ajaga oma tavalises töökohas Multisoftis, et mul oleks aega Ojamaa projektiga tegeleda. Palju oma vaba aega on projekti panustanud ka Andres Tamm ning ka teised juhatuse liikmed on olnud aktiivsed.

- Kui Aleksander Alep suri, siis ta ütles mulle, et Ivar, ära lase sel juhtuda, et Ojamaa läheb eestlaste käest ära, hoia sellest kinni. Ojamaa oli tema elu. Olin nii noor kui Ojamaad müüdi, et ei saanud midagi siis teha. Nüüd, kui olen vanem, sain teha seda, et Ojamaa eestlaste kätte tagasi tuli. Olen Aleksanderi soovi täitnud.

- Minu unistus oli, et kui Ojamaa projekt valmis saab, siis saan seista Ojamaa hoovi peal, meie suur grill (pooleks tehtud õlivaat, kus peal saab korraga grillida palju süüa) töötab, inimesed grillivad, mul on käes õlu, lapsed mängivad palli, päike paistab veel soojalt, kuid peagi hakkab see vaikselt loojuma. Ma tahtsin nii väga kogeda seda tunnet ja kujutasin seda endale korduvalt ette.

- Kujutad sa ette, et sel suvel oli just selline situatsioon Ojamaal, täpselt nii nagu olin ette kujutanud. (Ivari kõne katkeb hetkeks, sest ta peab ennast koguma. Tunded võtavad võimust). Olin omaette mõtetes ja siis üks inimene küsis, et mis sinuga on. Hakkan praegugi nutma kui selle peale mõtlen.

- Ojamaa projekt on tulnud täpselt nii välja nagu ma tahtsin. See pakub rõõmu, et mitte ainult mina pole see, kes on tahtnud Ojamaad taas õitsemas näha. Selle paigaga on seotud nii palju rahvast — tuhandeid lapsi on seal aastate jooksul oma suvesid veetnud.

- Nädalalõpul seisin vana köögitrepi peal kui üks inimene Ojamaale autoga sisse keeras. Mina teda ära ei tundnud. See oli Rein Nõmme Göteborgist. Ta küsis, et kas olen eestlane ja hakkasime rääkima eesti keeles. Ta oli sõitnud tund aega ringi, et leida Ojamaad üles, sest tal polnud täpselt enam meeles kuidas sinna sõita. Ta oli viimati käinud Ojamaal 50 aastat tagasi. Tema kommentaar oli — siin näeb täpselt samasugune välja kui ma olin väike.

- Mitmed Göteborgi elanikud on öelnud, et Ojamaale on pikk maa sõita. Tuletan meelde, et lennukiga saab sõita otse Göteborgist Visbysse — see annab inimestele täitsa uued võimalused.

- Kõik, kes sel suvel Ojamaal olid, on olnud positiivsed, mitte keegi polnud negatiivne. Ojamaal käis näiteks üks plaatinum taseme liige, kes polnud varem kunagi Ojamaad näinud, kuid armus nüüd sellesse täielikult. Ka ühe aktsia ees saab palju. Rohkem infot on võimalik saada 12. oktoobri kokku­saamisel või koduleheküljelt www.ojamaa.se.

- Parimat suvitamise kohta on raske
leida ja eriti mitte Gotlandil. See on rootslaste suvitamise esikoht ning nüüd on rootsieestlastel veelgi paremad võimalused kui rootslastel —  Ojamaa. 

TIINA PINTSAAR

Artikkel ilmunud EPL 16/2019

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here