Omapärane kontsert Hortus Musicuselt Stockholmis

0
74

Hortus Musicus. FOTO: Jaan Krivel

 

Laupäeval, 10. novembril kell 15:00 esineb Jakobi kirikus Stockholmis Hortus Musicus Eestist. Enne kontserti oli võimalus küsida ansambli kunstilise juhi Andres Mustoneni käest mõned küsimused.

Hortus Musicus on asutatud juba 1972.a. Milles seisneb fenomen, et nii kaua olete ühise ansamblina vastu pidanud?

Oleme tegutsenud juba 46 aastat ja ansambli kunstiline juht olen mina.

Tegemist pole akadeemilise kollektiiviga – see pole töö. Tegemist on pidevas loomingulises protsessis oleva kollektiiviga – muutuv, uusi väljundeid otsiv, värske ja inspireeriv materjal, uus ja mitte kunagi tüütav.

Mina võtan igat ansambli liiget igat ühte eraldi isiksusena – arvestan nende võimalusi, pakun muusika väljaelamiseks just talle sobivat tingimust ja enesearendust. See ongi põhjuseks, miks keegi meie liikmetest ei tüdine ja ei soovi midagi muud teha.

Meil on küll ka ansamblist lahkunud mõned inimesed (ka juba manalateele), kuid see pole muutnud meie imidžit.

 

Teie omanäolisuseks on 8-15 sajandi muusika. Kui keegi meie lugejatest pole selle muusikaga tuttav, siis kuidas Te seda talle kirjeldaksite?

Me ei tegele ainult 8-15 sajandi muusikaga vaid ka tänapäevasega.

Me esitame keskaja barokki, renessanssi ja tänapäeva autorite töid. Hortus Musicusest on välja kasvanud Arvo Pärt, kes töötas koos meiega 10 aastat enne kui ta emigreerus. Meil on hea koostöö ka teiste heliloojatega – näiteks Tõnis Kauman (tema tuleb nüüd ka Rootsi kaasa), Lepo Sumera, Erki Sven Tüür jpt. Ning loomulikult paljud heliloojad ka välismaalt. Tegemist pole suletud nišši kultuuriga.

Termin varajane muusika sobib meie ansamblit ehk kõige paremini iseloomustama. Me pole vanamuusika ansambel, sest muusika, mida me esitame, see pole vana, see on meie jaoks uus. Me avastame seda, ei kopeeri, vaid teeme selle omapäraseks.

 

Teie eesmärgiks pole täiesti autentset ja ajalooliselt tõetruud muusikat edastada. Mil moel lisate omapoolse varjundi muusikale?

Meil on väga suured autentsed teadmised – teame väga palju, teeme paljudega ka selle nimel koostööd. Mitte kunagi ei võta ma ühtegi lugu ega hakka seda kuidagi jäljendama.

Muusika tuleb läbi meie hinge, mitte läbi nootide. Seda polegi vaja öelda, et mis sajandist on see muusika pärit – tegelikult on see praegu sündinud, läbi meie hinge ja vaimu, mis praegu just töötavad ja on selle muusika kuulajale edastanud.

 

Kuidas leiate muusikat mida esitada? Esitate ka 20. sajandi muusikat (nt. ka Arvo Pärti) ja teile luuakse spetsiaalselt heliteoseid esitamiseks.

Vanemat muusikat on palju hangitud aastate jooksul. Tohutu abi on mul olnud muusikaakadeemiast Stockholmis. 80ndatel oli Hortus Musicus igal aastal Rootsis esinemas, sest ma töötasin seal. Palju aega olen veetnud näiteks Uppsala raamatukogus ning ka sealt oma teadmisi saanud.

Svenska Rikskonsert tegutses siis (kahjuks enam mitte) ning tegime tohutul hulgal plaate.

Praegu on Rootsi jäänud kahjuks meie tähelepanust kõrvale. Nüüd tuleme uuesti.

Paljud heliloojad armastavad Hortus Musicust, nad on käinud palju meie kontsertidel, nad teavad neid kõlasid ja otsivad teisi väljendusvahendeid kui tavapärane levimuusika. Nemad kirjutavad meile uusi heliteoseid. Koos meie ansambli liikmete lauluhäälte ja pillidega kõlavad nende teosed teistsuguselt, eriliselt ja sellest on paljud heliloojad üle maailma huvitatud.

 

Nii mõnedki Hortus Musicuse liikmed mängivad mitut instrumenti. Kui kerge või raske on leida inimesi oma ansamblisse?

Paljud meie liikmed laulavad ja mängivad vähemalt ühte instrumenti.

Kõik Hortus Musicuse liikmed on ise minu juurde tulnud. Nad tulevad, kui on selleks valmis. Ühtegi konkurssi pole ma kogu ansambli tegevuse jooksul liikmete saamiseks korraldanud, pole agiteerinud – nad kõik on ise tulnud ja tegutsevad vabast tahtest.

 

Teil on palju esinemisi üle kogu maailma. Kas Hortus Musicuse muusikal on palju austajaid?

Teatud kohad on kindlasti, kus oleme eriti tuntud ja kus me ka rohkem esineme, näiteks Iisrael, Venemaa, Soome, Itaalia, Poola. Kunagi käisime ka igal aastal Malmö keskaegsel festivalil esinemas.

Venemaal oleme me tugeva legendi staatusega ansambel, eriti St. Peterburgis ja Moskvas. Seal tulevad inimesed spetsiaalselt kohale, et meid kuulata.

Killustatus on maailmas väga suur ning selleks, et n.ö. “pildil olla” peab pidevalt esinema.

 

Mida esitate siin Stockholmis nüüd laupäeval?

Keskaja muusikat, itaalia renessanssi ja barokki. Samuti saab kuulda kahte Eesti heliloojat – Arvo Pärt (tema poolt spetsiaalselt Hortus Musicule kirjutatud ja mulle pühendatud lood) ning Tõnis Kauman.

Toome kaasa ka oma uue plaadi “Jerusalem”, millel on juudi, araabia ja keskaja muusika.

 

Ansambli koduks on pisut kummituslik Väravatorn (Lühike jalg 9) Tallinna vanalinnas. Kas tõepoolest kummitab seal või olete kummitused oma muusikat austama pannud?

35 aastat oleme tõepoolest seal olnud. On küll seal kummitus – helisid kostab. Aga meie saame hästi läbi temaga. Meie oma vaimuga määrame ja siis ongi meil hea läbisaamine.

 

Tulge osa saama toredast ja omanäolisest kontserdist!

 

TIINA PINTSAAR

 

Andres Mustonen. FOTO: Jaan Krivel

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here