Osa Eesti vedelkütuse varust asub Rootsis

0
67
Priit Enok. (Foto: Urmas Luik)

Euroopa Liidu liikmesriikide, Iisraeli, Jaapani, Korea, Šveitsi ja USA kütusevaru agentuuride ühendus ACOMES valis Dublinis septembris toimunud aastakoosolekul organisatsiooni uueks esimeheks Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri OSPA juhataja Priit Enoki.

Ajakirjanduses nimetati teda kohe demokraatia kütusevarude valvuriks. AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur on valitsuse asutatud äriühing, mille ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine.

Vändras elav Enok on varem olnud Vändra alevivolikogu esimees ning valiti selgi korral uue omavalitsuse Põhja-Pärnumaa valla (Halinga vald, Tootsi vald, Vändra alev ja vald) volikogu liikmeks ja volikogu istungil selle aseesimeheks.

Mida see amet endast kujutab?

– See uus roll on paljuski auamet. Kõigil arenenud riikide ühendusse OECD kuuluvatel riikidel on kohustus hoida oma kütusevarusid. Eestil tekkis selline kohustus Euroopa Liiduga ühinemisel.

– Igal arenenud riigil peab olema vähemalt 90 päeva kütusevaru. Kui praegu tekiks olukord, kus tavatarned katkevad, näiteks meri on paksus jääs, siis peaks iga riik kolm kuud oma varudega toime tulema. Eestil on selline varu olemas, meil on vedelkütusevaru agentuur OSPA, mis selle eest hoolitseb.

– Samasugused agentuurid on kõigil riikidel, millel on kohustus kütusevaru hoida. Valdav osa neist agentuuridest kuulub katusorganisatsiooni ACOMES.

– Meile antud uus roll tähendab, et alates septembrist on Eesti agentuur ACOMESi eesistuja, sekretariaat või president, kuidas kellelegi paremini sobib.

Mida see Eestile tähendab?

– See on koordineeriv ülesanne. Mingil hetkel peab olema eeskõneleja. Tehnilise poole pealt tähendab see seda, et tuleb hoolitseda aastakonverentsi korraldamise eest, et väiksemad kooskäimised on korraldatud ning toimuks ühiste otsuste projektide välja töötamine jne. Vahel on olukord, kus tuleb rääkida ühel häälel, kujundada ühine seisukoht.

– Kui valdav osa liikmetest on Euroopa Liidu riigid ja meil on palju ühist, siis sama oluline liige on USA või Jaapan, Lõuna- Korea. Nad on maailma ühed suuremad naftatoodete tarbijad ja kõige suuremad naftavarude hoidjad. Tuleb arvestada nende algatusi, ideid, probleeme ja vajadusi.

– Olen siin nalja visanud, et see kõik meenutab natuke volikogu juhtimist.

Kas see organisatsioon saab toimida ka survegrupina? Näiteks mõjutada naftat tootvate riikide ühendust OPEC?

– OPECi vastand on Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA). IEA kutsuti ellu 1970. aastate naftakriisi ajal. OPEC hakkas tol ajal oma liidrirolli välja mängima ja IEA asutati vastukaaluks.

– Meie agentuuridena oleme kaasa rääkijad suhetes ministeeriumitega. Agentuurid ei pruugi olla avalik-õiguslikud, vaid näiteks nafta importijate poolt ellu kutsutud – see sõltub riikide elukorraldusest.

– Hästi konkreetne näide on miinimumvarude direktiiv, mille uuendamine on töös ja sellega seoses on meil välja töötatud ühisdokument dialoogiks Euroopa Komisjoniga. Kas see on just surve, aga koos tegutsedes oleme tõhusamad, kui iga riik üksinda.

Kui tihti tuleb selle tööga seoses Eestist ära käia?

– Sekretariaat tuli tegelikult Eestisse, meie agentuur võttis selle ülesande üle. Eelmised kuus aastat vedas seda Iiri agentuur NORA ja veel varem seitse aastat šveitslased. Nii see külakorda käib.

– Realiikmena tähendas üritustel kohal käimine lähetust kolmel korral aastas. Nüüd tuleb kas ise minna või delegatsiooni vastu võtta kuus korda aastas. Õnneks pole see koormus liiga suur.

Kas Eesti on oma eesistumise ajaks seadnud mingid eesmärgid?

KALEV VILGATS

Edasi lugemiseks telli Eesti Päevaleht koju

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here