Parvlaev Estonia kannatanute ühishagi lükati tagasi – koos kommentaariga

0
206

Teade Estonia hukust teleekraanil. FOTO: Meelis Lokk / Postimehe arhiiv

Prantsusmaa Nanterres’i kohus otsustas tagasi lükata Estonia laevahukus kannatanute ja lähedaste esitatud rohkem kui 40 miljoni euro suuruse hagi Meyeri laevatehase ja klassifitseerija Bureau Veritase vastu, kirjutab AFP.

1116 Estonia laevahuku üle elanut ja hukkunute lähedast esitasid ühishagi Meyeri laevatehase ja laeva klassifitseerija Bureau Veritase vastu. Hagejad nõudsid kostjatelt üle 40 miljoni euro.

Kohtuotsuses märgitakse, et nii Prantsusmaa kui ka Rootsi seadustest lähtudes ei ole kaebajad esitanud piisavalt tõendid tõestamaks, et ettevõte Bureau Veritas või kompanii Jos L. Meyer-Werft Gmbh & Co oleksid teinud suure või tahtliku vea.

Seetõttu pole kohtu hinnangul ka kaebuse esitajate kahjunõue põhjendatud ning kohus tegi otsuse, et kaebus lükatakse tagasi. Kaebuse esitanute advokaadid pole otsust veel kommenteerinud. Samuti pole veel selge, kas ja kuidas nimetatud kohtuotsus edasi kaevatakse.

Estonial hukkunute lähedasi ja katastroofist pääsenuid ühendava Memento Mare esindaja Raivo Hellerma ütles Postimehele, et väga suuri ootusi tal kohtu otsusele polnud, seega oli hagi tagasilükkamine ootuspärane.

«Enamike inimeste jaoks on see juba ammu lõppenud asi. Ma ei saa kõigi nimel rääkida, aga need Estonia katastroofiga seotud inimesed, kellega ma lähemalt suhtlen, on küll seda meelt, et selle asja võib lõpetatuks lugeda,» ütles Hellerma, kes kaotas Estonia katastroofis abikaasa.

Tema sõnul oli üllatav ainult see, et Prantsuse kohtu otsus oli niivõrd konkreetne ja lõplik. «Oleks eeldanud, et nad jätkavad venitamistaktikat,» lausus ta

Hellerma sõnul vedasid hagi rohkem rootslased ja viimasel ajal hoiti eestlasi sündmuste arenguga kursis suhteliselt vähe. Hagi esitas 1116 Estonia laevahuku üle elanut ja hukkunute lähedast, Hellerma andmetel oli nende seas eestlasi 196.

Hagejaid esindav advokaat Maxime Cordier ütles aprillis uudisteportaalile France24, et kohus peab otsustama, kes vastutab laeva hooletu ehitamise ja käitamise eest.

Parvlaeva Estonia operaatorfirma maksis pärast laeva uppumist hukkunute omastele ning katastroofi üle elanud inimestele kokku 130 miljoni euro ulatuses hüvitist.

Ametliku versiooni järgi uppus parvlaev Estonia ööl vastu 28. septembrit 1994 aastal vöörivisiiri purunemise tõttu. Kired 852 inimese elu nõudnud katastroofi põhjuste üle pole aga vaibunud ning mitmetes väljaannetes ringleb jätkuvalt erinevaid vandenõuteooriaid. On väidetud, et Estonia pardal toimus plahvatus, teise versiooni kohaselt põrkas laev kokku seni tuvastamata eseme või veesõidukiga, räägitud on torpeedorünnakust.

Rootsi laevandusameti endine töötaja Stefan Torssell, kes jätkas Estonia katastroofi uurimist omal käel, süüdistab Rootsi riiki uurimise takistamises ja hämamises. Lisaks vastamata küsimustele toob Torssell oma raamatutes välja ka Estonia reisiparvlaevaks ümber ehitamisel ning laeva igapäevasel kasutamisel tehtud vead, mis võisid halvendada laeva merekõlblikkust. Torssell usub, et Meyeri laevatehas pole laeva ehitamisel vigu teinud ning ohtlikud ümberehitused tehti hiljem laeva operaatorfirma tellimusel.

Päeval enne Estonia viimasele reisile väljumist laeval läbi viidud mitteametliku inspekteerimise käigus leidsid Rootsi laevandusinspektorid laeval mitmeid vigu, kuid Bureau Veritas poolt välja antud sertifikaadi alusel oli laev merekõlblik.

Kuna 1995. aastal kuulutati Estonia uppumiskoht ja vrakk Eesti, Soome ja Rootsi ühisel kokkuleppel hauarahu piirkonnaks, ei ole vrakki üles tõstetud ega ametlikult rohkem uuritud.

 

KOMMENTAAR / ARVAMUS

Vandenõuteooriate toetamine pole kohane

Laupäevases (20.07.2019) Postimehes ilmunud uudis „Estonial“ hukkunute omaste kohtuasja peatamise kohta Prantsusmaa kohtus sisaldab veebiväljaandes lisandusi, milles põhjendamatult toetatakse üht paljudest vandenõuteoreetikutest.

Kindlas kõneviisis esitatud tekstist lükkan siinkohal ümber kaks eelviimast lõiku:

«Rootsi laevandusameti endine töötaja Stefan Torssell, kes jätkas Estonia katastroofi uurimist omal käel, süüdistab Rootsi riiki uurimise takistamises ja hämamises.»

Rootsi meresõiduameti büroojuhi aastail 1995-2005 Stefan Torsselli raamat Estonia hukust ilmus Rootsis 2016. aastal ja Eestis mullu. Tema raamat on kompilatsioon Rootsis varem ilmunud vandenõuteoreetikute raamatuist ja nii võimendab ta varem ilmunud väiteid, mis on kas üldse õhust võetud või juba ammu ümber lükatud. Pole õige väita, et Stefan Torssell jätkas uurimist, sest tema raamatust pole kuidagi aru saada, kas üldse ja millises osas on seal ta enda uuringuid. Peamine on, et ta pole tutvunud seniste uuringutega, isegi mitte laevahuku uurimise lõpparuandega – see on mitmest tema raamatu väitest hästi näha. Põhjalikum selgitus selle kohta on raamatuarvustuses «Haltuura kuubis» ajakirjas Meremees nr 2/2018, lk 24-27.

«Lisaks vastamata küsimustele toob Torssell oma raamatutes välja ka Estonia reisiparvlaevaks ümber ehitamisel ning laeva igapäevasel kasutamisel tehtud vead, mis võisid halvendada laeva merekõlblikkust.»

Estoniat ei ole ümber ehitatud reisiparvlaevaks. Estonia ehitati piiramatu sõidupiirkonnaga avamere parvlaevaks, mida kinnitavad nii laeva tellimise leping ja spetsifikatsioon kui ka kõik laeva dokumendid. Just selles valdkonnas tuleb välja, et Stefan Torsselli isiklik merepraktika on jäänud ammusesse aega ning ta pole tutvunud laevahuku uurimise lõpparuandes teksti ja joonistena olevate selgitustega laeva ehituse ja käitlemise kohta. Näiteks otsib ta trosse ja kette rambi kinnitamiseks, kuid ramp avanes ja sulgus hüdrauliliselt (lõpparuanne, lk 40). Samasuguseid juhtumeid visiirilukkudega oli teistelgi parvlaevadel, sh aasta varem ehitatud Estonia sõsarlaeval Diana II (lõpparuanne, lk 139-141).

«Torssell usub, et Meyeri laevatehas pole laeva ehitamisel vigu teinud ning ohtlikud ümberehitused tehti hiljem laeva operaatorfirma tellimusel.»

Lõpparuandega tutvunu niiviisi ei väidaks, sest ohtlikuks osutunud vead olid juba projektis. Hämmastust tekitab, et Meyeri laevatehast külastanud Stefan Torssell ei palunud seal endale näidata laevaehituslepingu originaali. Lepingu koopia on laevahuku uurimise lõpparuande lisas ja selgitused selle kohta lõpparuandes lk 27-47.

«Päeval enne Estonia viimasele reisile väljumist laeval läbi viidud mitteametliku inspekteerimise käigus leidsid Rootsi laevandusinspektorid laeval mitmeid vigu, kuid Bureau Veritas poolt välja antud sertifikaadi alusel oli laev merekõlblik.»

27. septembril 1994 Eesti laevainspektorite õppuse läbi viinud Rootsi laevainspektori Åke Sjöblomi järgmisel päeval, s.t laevahukupäeval antud intervjuu lükkab ümber kõik, mis Stefan Torsselli raamatus lk 75-89 selle õppuse kohta on väidetud. Åke Sjöblomi intervjuu on avaldatud «Eesti laevanduse aastaraamatus 2019».

Ainsana peab paika lauseosa: «Bureau Veritase väljastatud sertifikaadi kohaselt oli laev merekõlblik.» Just selle üle käiski kohtuprotsess Prantsusmaal.

POSTIMEES

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here