Põhja-Balti regiooni koostööformaatide tööd veab sel aastal Eesti

0
183

FOTO: Välisministeerium

Käesoleval aastal on Eesti kahe Põhja-Balti regiooni koostööformaadi koordinaator: Põhja-Balti koostööformaadis (Nordic-Baltic 8, ehk NB8) ning Balti riikide valitsustevahelises koostööformaadis (Balti Ministrite Nõukogu, ehk 3B).

„Põhja-Balti regiooni riigid on Eesti lähimad naabrid. Jagame nendega ühiseid väärtusi, meil on ühisosa ajaloos ja kultuuris ning pikaaegse koostöö kogemus. Ühised on ka meie regiooni väljakutsed, mille ees me seisame,” ütles välisminister Urmas Reinsalu. Näiteks tahab Eesti keskenduda NB8 ja B3 eesistujana eelkõige regionaalsele julgeolekule, sealhulgas idapartnerlusele, samuti transatlantilistele suhetele ning küberkoostööle.

„Meil on sarnased vaated julgeolekumurede lahendamisel ning teeme aina enam koostööd kaitsevaldkonnas, seda nii kahepoolselt, regionaalselt, EL-is ja NATO-s kui ka laiemates formaatides,” märkis Reinsalu. „NB8 riigina on Eesti äsja alustanud oma valitud liikmelisust ÜRO Julgeolekunõukogus, kus saame anda oma panuse globaalsete julgeolekuprobleemide lahendamisse. Loodame, et järgmisel aastal saame Julgeolekunõukogus töötada ka koos Norraga,” lisas ta.

Lisaks julgeolekuvaldkonnale kuulub Eesti eesistumise prioriteetide hulka ühenduvus, sealhulgas regionaalsed energia- ja transpordiprojektid ning digikoostöö. „Vaid mõni nädal tagasi hakkas gaas liikuma Balticconnectoris, millega käivitus Eesti-Läti-Soome ühtne gaasiturg, kus gaas saab liikuda ülekandetasudeta. Eestit, Lätit ja Soomet hõlmav gaasiturg on esimene kolme riiki hõlmav turupiirkond Euroopas, ent töö regionaalse gaasituru arendamiseks jätkub,” rõhutas minister. „Samuti töötame ühiselt selle nimel, et aastaks 2025 sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrgud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, mis oluliselt parandab energiajulgeolekut.”

Eesti osaleb koos Läti ja Leeduga ka Kolme Mere Algatuses (Three Seas Initiative, 3SI), mille üks eesmärk on tõhustada Kesk- ja Ida-Euroopa ja Balti riikide energia-, transpordi- ja digiühendusi. Tänavu juunis korraldab Eesti Tallinnas ka Kolme Mere tippkohtumise.

Eesti eesistumise prioriteetide hulka kuuluvad veel ka kliimamuutused ja keskkonnaküsimused. Ka siin on Põhja- ja Baltimaadel palju võimalusi koostööks, näiteks piiriüleseid taastuvenergiaprojekte arendades,” rääkis Reinsalu. Eesti soovib Põhja-Balti koostööd edasi viia ka kultuuri- ja tervishoiuküsimustes.

Eesti eesistumise ajal toimuvad erinevates valdkondades mitmed töökohtumised. Nii on 5.–6. oktoobrini Tallinnas kavas NB8 peaministrite kohtumine, mis toimub Tallinn Digital Summit serval ja kuhu on kutsutud ka Suurbritannia ja Iirimaa peaministrid. NB8 välisministrite kohtumine toimub Tallinnas 8.–9. septembril.

3B formaadi olulisemad kohtumised on 7. veebruaril Tallinnas toimuv Balti peaministrite kohtumine, kuhu on osalema kutsutud ka 3B transpordi eest vastutavad ministrid ning Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn. Teemadeks Rail Baltic, energeetika ja mitmeaastane finantsraamistik. Lisaks on plaanis veel 3B peaministrite kohtumised augustis ja detsembris. Detsembris on kavas ka kolme Balti riigi presidentide kohtumine.

Kolme Balti riigi välisministrid kohtuvad 6. novembril Riigikogus Balti Nõukogu formaadis. Välisministrite tasemel toimuvad kevadel Balti riikide ja Saksamaa ning Balti ja Beneluxi välisministrite kohtumine.

Viimati juhtis Eesti 3B koostööformaati 2017. aastal ning NB8 koostööformaati 2014. aastal. Kuna siis juhatas Eesti ka Läänemeremaade Nõukogu (LMN) koostööd, koondati need tegevused ühisnimetuse Läänemere Aasta alla, mis võimaldas senisest enam koordineerida ja kooskõlastada erinevate regionaalsete koostöövormide tegevust, et vähendada dubleerimist ning käsitleda aktuaalseid teemasid kõikehõlmavalt.

VÄLISMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here