Pooled eestlased käivad muuseumides ja raamatukogudes

0
37

FOTO: merenodi.ee

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Uuringust selgub, et aasta jooksul külastas Eesti muuseume üle poole (60%) elanikkonnast, raamatukogus käis pool (50%) kõigist Eesti inimestest, kes on vanemad kui 15 eluaastat. Üle kolmandiku neist soovib muuseume veelgi rohkem külastada ning rohkem kui viiendik käiks hea meelega rohkem raamatukogus. Kokku külastati 2017. aastal muuseume 3,5 miljonit korda ning see arv on varasemaga võrreldes taas suurenenud. Raamatukogust laenutuste arv on pisut langenud kooliraamatukogude arvelt, kuigi raamatukogudest tehti ühtekokku siiski 13,6 miljonit laenutust. Uuringu peamine eesmärk oli välja selgitada ning analüüsida muuseumide ja raamatukogude külastamise ja mittekülastamise põhjuseid.

Uuringust selgusid muuhulgas teenused, mida külastajad ja/ või võimalikud külastajad soovivad, kuid mida muuseumid ja raamatukogud veel ei paku või pakuvad vähesel määral. See teadmine aitaks tõhusamalt kaasata praegu muuseumidest ja raamatukogudest kõrvale jäänud sihtgruppe. Samuti otsiti uuringiga võmalusi ettevõtete kaasamiseks, et koostöö oleks perpektiivikas ning vastastikku kasulik.

Muuseumide puhul peab eri sihtrühmi senisest paremini kaasama ning neile suunama teenuste arendamist ja teavitustööd. Raamatukogude puhul hakkab silma vajadus tegeleda kuvandiga, mis vajab kaasajastamist nii elanikkonnas laiemalt kui ettevõtete seas. „Mõnevõrra üllatav on, et mõlemas valdkonnas osutusid väga aktuaalseks heaolu ja tervise teemad. Mõningaid samme on juba astutud, näiteks muusikainstrumentide ja spordivahendite laenutamine või tervise ja toitumise töötoad, kuid teenuste täpsem sisu vajab kindlasti edasist uurimistööd ja arutelu,“ selgitas Kantar Emori uuringujuht Gerda Möller.

Mõlemas valdkonnas tõusis olulise teemana välja ka muuseumide ja raamatukogude roll avaliku ruumi pakkujana ja kohtumispaigana.

Nii muuseumide kui ka raamatukogude puhul joonistub vajakajäämisena välja e-teenuste kasutamine ja kasutatavus. Üle poole vastanutest ei osanud hinnata kodulehekülgede sisu ja informatiivsust. Võrreldes muuseumi ja raamatukogu traditsiooniliste teenustega on pigem vähelevinud erisuguste info- ja otsingusüsteemide kasutamine. Muuseumide ja raamatukogude üldise teavitustegevusega oli rahul 35% vastanutest.

Muuseumikülastuse olulisim põhjus on uuringu järgi soov sisustada huvitavalt oma vaba aega; samuti nimetati õpingute ja hobidega seotud põhjusi. Üle kolmandiku elanikkonnast plaanib muuseumis käia senisest rohkem. Muuseumide mittekülastamise peamise põhjusena öeldi ajapuudust, tervislikke põhjuseid ning keerulist ligipääsu.

Raamatukogukülastuse olulisimaks põhjuseks on nauding lugemisest ning lugeja vajadustele vastav raamatukogu väljaannete valik. Neljandik külastajatest nimetas õpingute, hobide või tööga seotud põhjusi. Raamatukogude mittekülastamise kaks enam mainitud põhjust olid uuringus ajapuudus ning raamatute ja muude väljaannete ostmine. Raamatukogu külastamise potentsiaal võrreldes muuseumidega pisut madalam – raamatukogukülastuste arvu plaanib suurendada veidi üle viiendiku vastanuist.

Ettevõtted nimetasid kasutatavate teenustena kõige rohkem muuseumi püsi- või ajutise näituse külastamist ning ruumide renti. Oluline osa on ka oma ettevõtte toote või teenuse müügil. Raamatukogudega kokku puutunud ettevõtted nimetasid kõige rohkem väljaannete ja esemete laenutamist või kohapeal kasutamist. Ka nimetati võimaliku koostööna mõne näituse, koolituse või muu sündmuse korraldamist.

Uuring viidi läbi Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike ning Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Küsitlustes osales 2000 vastajat, nii külastajaid kui ka mittekülastajaid. Ettevõtteid osales uuringus 200 – nii selliseid kellel oli, aga ka neid, kellel koostöökogemus muuseumide ja raamatukogudega puudus.

KULTUURIMINISTEERIUM

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here