President Alar Karis käis Soomes, Leedus ja Poolas. President Kersti Kaljulaid astus Ukraina oligarhi teenistusse

0
132

Alar Karis ja Sauli Niinistö. FOTO: presidendi kantselei

 

Eesti president Alar Karis sai jätkata oma viisakusvisiite naabrite juurde, mida eelmine kord segas koroona. 26. oktoobri hommikul astus Karis kaaskonnaga Tallink Stari pardale. VIP-tuppa nõupidamiseks sulgunud president väljus ruumist ainult viisakusvisiidiks kaptenisillale, kus kohtus laeva kapteni Tõnu Rosenbergiga.

Juttu oli laine kõrgusest ja kütusekulust, üks ots Helsingisse nõuab üheksa tonni masuuti. Käik kaptenisillale lõppes lõbusa märkusega, et sadamale lähenedes on mõistlik kapten tegutsema jätta, muidu võib juhtuda sama, mis president Kersti Kaljulaidiga Saaremaal randudes (Kaljulaidi Saaremaale viinud parvlaeval sai vesi otsa, aga kurssi jäi üle ja see vigastas kaid ning maabumissilda. Kokkupõrkes sai kannatada ka presidendi auto).

Helsingis sõitis Karis Espoo moodsa kunsti muuseumisse, kus on Eesti-Soome kultuurikoostöö raames avatud Konrad Mäe loomingu näitus.

Postimehe kirjeldusel toimus intiimsemas õhustikus vastuvõtt äsja renoveeritud Eesti suursaatkonna hoones. Pärast puhkepausi kohtus Karis Soome presidendi Sauli Niinistöga.

Karis möönis Eesti halvenevat koroonaolukorda ja tunnustas Soome poliitikuid ühtsuse eest vaktsineerimist puudutavas kommunikatsioonis.

Võimaliku uue piiride sulgemise kohta talvel ei andud kumbki president selget vastust. Mõlemad kinnitasid, et piiride sulgemist pole seni arutatud.

Rahvusringhäälingu (ERR) edastusel oli presidentidel kõne all ka julgeolek ja energiakoostöö. „Euroopa julgeolekut arutasime. Meie mõlema kõrval on Venemaa, seega arutasime pikalt Venemaa positsioone, eriti arvestades, et külastan Moskvat reedel,“ kõneles Niinistö.

„Eestile on väga tähtis tugevdada meie riikide vahelisi ühendusi alates kaablitest ja torudest keeleõppeni välja. Oleme liiga väikesed, et üksi olla. Peame kokku hoidma. Seetõttu loodan, et tugevdame väga hästi toimivat energiakoostööd,“ rääkis Karis.

Siinkirjutaja on varemgi  märkinud, et Soome teatud erisuhteid ja eriti president Niinistö lihtsamat ligipääsu Venemaa presidendile Vladimir Putinile võidakse kasutada kui Euroopa Liidu poolametlikku suhtluskanalit Moskvaga. Niinistö on omalaadne sõnumitooja, keda Kremlis sallitakse.

President Karise Soome visiit lõppes õhtusöögiga Eesti-Soome koostöö edendajatega.

 

Leedu president tänas Karist abi eest põgenikekriisis

27. oktoobril oli president Karis riigivisiidil Leedus. Kohtumisel Leedu riigipea Gitanas Nausedaga arutati energiajulgeolekut ning hübriidohte.

Postimees küsis Nausedalt, milliseks kompromissiks on Leedu valmis energikriisi puhul, sest Leedu on otsustanud lõpetada elektri ostmise Valgevenest, mis mõjutab nii Lätit kui Eestit.

Nauseda tuletas meelde, et Euroopa Ülemkogu on andnud juba eelmise aasta detsembris Euroopa Komisjonile ülesande leida lahendus, kuidas mitte osta Valgevene Astravetsi tuumajaama elektrit.

Nauseda kinnitas, et valmisolek kompromissiks on olemas ning energiakriisi ei oodata.

Leedu president tänas Alar Karist toetuse eest põgenikekriisis. Nauseda märkis, et Eesti pakkus esimese riigina Leedule nii materiaalset toetust, kui abi politseijõudude näol.

Nauseda sõnul näitavad Valgevene hübriid-rünnakud, et Eesti ja Leedu peavad tegema koostööd Euroopa Liidu välispiiri kaitsel, eriti olukorras, kus Valgevene ja Venemaa teineteisele sõjaliselt järjest lähenevad, vahendas „Aktuaalne kaamera“.

„Valgevene ja Venemaa sõjaline lõimumine teeb muret. See muudab aluspõhjani Balti alade julgeoleku- ja kaitsevajadusi. Me peame tugevdama kaitsekoostööd ja töötama väga tihedalt koos, et süvendada Atlandi-ülest koostööd,“ ütles Nauseda.

„Samuti ei tohi pingutused Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks NATO-t asendada, vaid peavad seda täiendama. Peame looma kõik võimalused liitlaste kohalolekuks Balti riikides. Leedu investeerib taristusse ja sõjaväe harjutusväljakute rajamisse. Asjakohased kaitsekulutused on ülimalt tähtsad,“ lisas ta. Nauseda sõnul on tal hea meel tõdeda, et nii Leedu, kui Eesti võtavad seda probleemi tõsiselt ja on valmis selle lahendamisse panustama.

President Alar Karis ütles, et Balti piirkonnal on ühised julgeolekumured ning ühiselt tuleb need lahendada. „Eestil ja Leedul on ühised julgeolekumured ja peame nendega toimetulekuks tegema tihedat koostööd, seda nii NATO raames kui Balti riikide ühistegevusi kavandades. Julgeoleku osas mõtleme Balti riikides sarnaselt, peame tegutsema aktiivselt ühise võimekuse arendamisel,“ lausus Karis.

Karis õnnitles kolleegi Leedu ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks valimise puhul ning märkis, et Eestile on väga oluline koostöö ja vastastikune toetus rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti üksmeelsus Euroopa Liidu erinevates formaatides ja NATO raames, kõigis aktuaalsetes küsimustes.

Kohtumisel Leedu riigipeaga räägiti veel pikemalt Balti riikide vahel töös olevatest taristuprojektidest nagu Eesti-Läti meretuulepargi projekt, Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine ning Rail Baltic. Karise sõnul tuleb kõigi nende projektidega kiirelt edasi liikuda, et kindlustada Euroopa Liidu toetus ja rahastus ning anda meie piirkonna arengule hoogu juurde.

Karis ütles Postimehele, et ära jäänud kohtumine Läti presidendiga toimub 5. novembril Eestis. Seejärel on lähinaabritest külastamata veel Rootsi, sest Venemaale ei saa Eesti president end külla kutsuda.

 

Karis loodab, et Poola vastasseis EL-iga ei võimendu

Eesti president Alar Karis tegi tutvumisvisiidi Poola, kõneldes kohtumisel Poola riigipeaga eelkõige julgeolekuküsimustest. Poola ja Euroopa Liidu vastasseisus lähtub Eesti Karise sõnul õigusriigi põhimõtetest ja loodab samas, et konflikt ei eskaleeru, edastas Rahvusringhääling (ERR).

Mõne nädala eest presidendiametisse asunud Alar Karis on meie lähimaid naabreid juba külastanud. 28. oktoobril jõudis järg Poolani.

„Poola on meil ju suur sõbralik riik ja võib ju ka teistpidi vaadata. Kui tänane Poola president sai presidendiks, siis tema esimene külaskäik oli just Eestisse, mitte suurtesse riikidesse. Nii et meile Poola on tähtis riik, nagu ka teised naaberriigid, kus mul on õnnestunud käia,“ ütles Karis ERR-ile Varssavis.

Kohtumisel Poola riigipea Andrzej Dudaga oli põhiline jututeema meie piirkonna julgeolek. Viimastel nädalatel on Varssavi võidelnud aga eelkõige Brüsseliga. Teemaks endiselt kohtute sõltumatuse kärpimine võimu poolt, panused seejuures üha suurenevad.

„Eesti positsioon ja Eesti seisukoht on ju selge: oleme õigusriik ja lähtume nendest põhimõtetest. Aga mida sai ka öeldud, me loodame, et dialoog Euroopa Liiduga viib mingisuguse lahenduseni, et see ei eskaleeruks, vaid jõuaks positiivse lõpuni.“

Poolakad viisid endise muuseumidirektori tutvuma hiljuti Varssavisse jõudnud arhiiviga. Diplomaat Michal Sokolnicki arhiivist leiab ka Eesti peatüki.

 

President Kersti Kaljulaid astus Ukraina oligarhi teenistusse

Alates 1. novembrist kuulub president Kersti Kaljulaid Ukraina rikkuri Viktor Pintšuki loodud Jalta Euroopa Strateegia (YES) nõukogusse. Pintšuki pakkumisel asus Kaljualid kolmeks aastaks YES-i nõukogu liikmeks, kinnitas Postimehele Kaljulaidi nõunik Taavi Linnamäe.

„Ukraina on sõjas ja vajab Euroopa tuge, nii nagu Euroopa huvides on demokraatlik, jõukas, ausa ärikeskkonnaga, korruptsioonivaba ja õigusriigi põhimõtteid järgiv Ukraina. Selle eest seisis Kaljulaid presidendina oma ametiajal ning peab seda oluliseks tänagi,“ põhjendas Linnamäe Kaljulaidi nõustumist pakkumisega.

Eesti eelmine president satub soliidsesse seltskonda. Nõukogu liikmete hulgas on Poola president (1995-2005) Aleksander Kwasniewski, NATO peasekretär 2009-2014 Anders Fogh Rasmussen, Rootsi peaminister 1991-1994 ja välisminister 2006-2014 Carl Bildt ja Euroopa Parlamendi kunagine juht Pat Cox.

YES korraldab iga-aastast konverentsi Euroopa poliitika- ja majandusliidritele Euroopa ja Ukraina tuleviku teemal. See on üks suurimaid poliitikakonverentse Ida-Euroopas, kaks korda on sellel osalenud Eesti presidendina ka Kaljulaid.

KALEV VILGATS

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here