President Karis oli töövisiidil Stockholmis. Karis: NATO tagasikeeramine 1997. aastasse on mõeldamatu ja seda ei juhtu

0
275

Carl XVI Gustaf ja Alar Karis. FOTO: Mattias Tammet / Vabariigi Presidendi Kantselei

 

President Karis oli 19. ja 20. jaanuaril töövisiidil Rootsis, Stockholmis. Ta kohtus  Rootsi kuningas Carl XVI Gustafiga ja külastas Stockholmi Eesti Kooli. Ühtlasi pani president Karis pärja paadipõgenike monumendile ning Estonia katastroofis hukkunute mälestuseks.

Pärg Estonia monumendile. FOTO: Alar Karise Facebook

 

Vastuvõtt Stockholmi Eesti Koolis oli tõeliselt positiivne! Ja kus Rootsis mujal korraga ikka nii palju Eesti lippe näeb. FOTO: Alar Karise Facebook

 

Kohtumisel Stockholmi kuningalossis Rootsi kuningas Carl XVI Gustafiga arutati regiooni julgeolekut. „Eesti suhted Rootsiga on tugevad nii kahepoolselt kui NATO parnerina,” ütles president Karis pärast kohtumise lõppu. „Eesti ja Rootsi ajalood on põimunud juba väga pikalt – me jagame ühiseid väärtuseid ja arusaamu digitaalsest, rohelisest, jätkusuutlikust Euroopast.”

President Alar Karis kohtus 20. jaanuaril Riksdagi hoones Rootsi parlamendi esimees Andreas Norléni juhitud delegatsiooniga, kellega vesteldi peamiselt Euroopa julgeoleku teemadel.

Andreas Norlén ja Alar Karis. FOTO: presidendi kantselei

 

“Läänemere regiooni turvalisus ei ole kaubeldav. Venemaa nõudmised ei ole tõsiseltvõetavad,” ütles president Karis pärast kohtumise lõppu. „Rootsi on Eestile ja NATOle väga oluline partner ning me jagame sarnast nägemust Euroopa julgeolekust.”

“NATO ja Euroopa Liidu riigid on valmis diplomaatiaks ning dialoogiks Venemaaga kõigis asjasse puutuvates formaatides. Leiame, et omavahel saab rääkida ähvardusteta, Venemaa vägede koondumine Ukraina piiridele on täiesti vastuvõtmatu ja seetõttu nõuame kõik Venemaa-poolset deeskaleerimist,” lisas riigipea.

Ühtlasi kõneleti kahepoolsete suhete hetkeseisust, koostööst majanduses, hariduses ja teistes valdkondades. „Meie sõbralikud suhted on suurepärased ja kestnud sajandeid, oleme koos palju loonud ja vaatame koos tulevikku. Soovime tugevat, ühtset, rohepöördele orienteeritud Euroopat. Rootsi on Eesti jaoks väga oluline partner, kellega suhete süvendamine on ääretult oluline kahepoolselt, Põhja-Balti regiooni formaatides ja laiema rahvusvahelise koostöö raames,” leidis riigipea. Viimaste aastate koostöö Eesti ÜRO Julgeoleku Nõukogu valitud liikmesuse raames ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides on kõnekas näide kahe riigi tihedatest suhetest rahvusvaheliselt tasandil. „Vaid üheskoos saame edendada ühiseid ja kogu regiooni huvisid, ehitada koos maailma enim lõimunud, kestlikku ja digitaliseeritud piirkonda,” kinnitas president.

President Karis andis intervjuu Aftonbladetile, millega saab tutvuda siin: https://www.aftonbladet.se/…/ar-baltikums-sak-aven-var

 

Stockholmi Eesti Majas kohtus president EÜSi Rootsi koondus Stockholmis ja lauldi koos Gaudeamust. FOTO: ekraanitõmmis

 

 

President Alar Karise avaldus: NATO tagasikeeramine 1997. aastasse on mõeldamatu ja seda ei juhtu

Eile õhtul (s.o. 20. jaanuaril – EPL) küsis ajakirjanik ühe teleintervjuu alustuseks „Millal algab sõda?”.

See näitab, et meie inimesed on mures. Kolm kriisi – koroonaviirus, hüppeliselt kasvanud energiaarved, julgeolek – toovad igaüks eraldi ebakindlust ja kõik kokku võibolla isegi hirmu.

Oma välisvisiitidel, viimati Rootsis, olen tajunud, et tegelikult on mures kogu Euroopa, otsides pingeid lõdvendavat dialoogi. Ma ei tea aga vastust ajakirjaniku küsimusele. Muidugi soovin, et diplomaatilised pingutused kannaksid vilja ja sõda ei algagi. Samas, olukord Ukraina ümber on Venemaa tegevuse tõttu äärmiselt pingeline. Lootes, et Venemaa ei alusta Ukraina vastu uut rünnakut, ei tea me tegelikult, mis lähinädalatel ja -kuudel juhtub. Eesti koos liitlastega jälgib pidevalt ja tähelepanelikult olukorda, meil on selleks silmad ja kõrvad, me oleme valmis reageerima kiiresti ja täpselt.

Aga mida ma tean, on see, et Eesti on teinud kõik, et meie julgeolek oleks kindlustatud ja me ei peaks tundma hirmu. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO riik. Venemaa ei ründa Euroopa Liitu ja NATO-t.

Kuid Venemaa nõudmine „keerake ajalugu tagasi 1997. aastasse või muidu…” on poliitiline rünnak NATO vastu. Ja sellele rünnakule seisame me kindlalt vastu.

Pärast 1997. aastat liitusid NATO-ga Albaania, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Montenegro, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari. 14 riiki, peaaegu pool NATO nüüdsetest liitlastest.

Ajaloo tagasikeeramine 1997. aastasse ehk NATO ittalaienemise eelsesse aega on mõeldamatu ja seda ei juhtu, sest sellist otsust NATO ei tee. See tähendaks NATO, kuid samuti Euroopa Liidu tegevuse lõppu, sest paljud riigid kuuluvad mõlemasse organisatsiooni. Kindlasti on väljaspool neid liite riike, kes NATO ja EL-i lagunemist soovivad, selle nimel tegutsevad, ähvardavad, esitavad ultimaatumeid. Ei lähe läbi.

Venemaa võiks veelkord mõelda, miks need 14 riiki tahtsid NATO-ga liituda, miks nad nägid NATO-s enda julgeoleku kaitset ja kelle eest nad kaitset otsisid.

Nii nagu NATO liitlased ei ürita dikteerida, kes võivad kuuluda Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni või kuidas täpselt nemad enda julgeolekut tohivad tagada, ei pea meie võimalikuks, et keegi dikteerib, kes Euroopas võivad ja kes ei või kuuluda NATO-sse ja mida võib NATO enda liitlaste kaitsmiseks teha. Me ei varja, et Venemaa tegevuse tõttu on oluline valmistuda NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks alliansi idatiival, selle planeerimisega praegu koos liitlastega tegelemegi. Sama oluline on hoida liitlaste Atlandi-ülest ühtsust, kus Euroopa ja USA on ühemõtteliselt koos.

Loomulikult oleme liitlastega valmis dialoogiks Venemaaga, kui Venemaa seda tegelikult tahab ja on omakorda valmis olukorda Euroopas deeskaleerima. Aga taaskord, me ei hakka arutama, kuidas lammutada NATO.

Toetan igati Eesti valitsuse tegevust praeguses julgeolekukriisis, kus koalitsioon leppis kokku riigikaitse arendamise täiendavad sammud lähiaastateks, mis tugevdavad meie kaitsevõimet, heidutust ja suurendavad Eesti panust NATO kollektiivsesse kaitsevõimesse. See on üks näide, kuidas Eesti kindlustab enda ja kogu NATO julgeolekut. Loodan, et sellist poliitikat toetavad kõik parlamendierakonnad.

Aastavahetuse pöördumises ütlesin, et kartus ja hirm ei aita, ei koduste ega rahvusvaheliste murede puhul. Kordan veelkord: Eesti ei ole üksi ja Eesti ei jää üksi, kui oskame näha maailma enda ümber, märgata ohte, aga ka võimalusi. Ja mis sama oluline, Eesti ei jäta oma sõpru üksinda, kui nemad abi vajavad.

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here