Priiuse pööripäeva tähistamine

0
165

Priiuse pööripäeva tähistamine 30. novembril 2021. FOTOD: Veiko Pesur

 

Kaheksa aastat tagasi, 27. märsil 2013 pühitsesime priiuse põlistumise päeva. Just sel päeval sai nüüdne, teine Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks esimesest Eesti ajast. Kandsime toona rinnas märki arvuga 7890. Just nii palju päevi oli kestnud esimene iseseisvusaeg, mille esimeseks päevaks lugesime 24. veebruari 1918, mille teiseks päevaks lugesime 11. novembri 1918 (keiserliku Saksamaa okupatsiooni kokkuvarisemine) ja mille viimaseks päevaks lugesime 16. juuni 1940 (17. juunil algas Nõukogude Liidu okupatsioon).

30. november 2021 on aga murdepunkt. Sel päeval saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust.

Pikaleveninud N. Liidu ülemvõimu (mille vahele mahtus ka lühem Natsi-Saksa okupatsioon) viimane päev oli 19. august 1991. 20. august 1991 oli juba uue Eesti aja esimene päev. Kõikide okupatsioonide all elatud Eesti Vabariigi päevade koguarv on

18950

Kui loeme 20. augusti 1991 esimeseks uue vabaduse päevaks – ehkki vastav haamrilöök Toompeal kõlas üsna päeva lõpus – , siis 30. novembril 2021 saab meie riigi kõikide vabaduspäevade koguarv ühe võrra suuremaks sõltlaspäevade (prof. R. Taagepera kõnepruuk) koguarvust. Valguse aeg ületab pimeduse!

30. novembril 2021 sai Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust. Päikesetõusul kell 8.49 heisati pidulikult riigilipp Pika Hermanni torni. Lipu heiskamisel assisteerisid vabadusvõitluse teenekas uurija Peep Varju, Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei ja noorkotkaste ning kodutütarde esindajad. Riigilippu õnnistas EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Kell 10 algas Riigikogu konverentsisaalis päevakohane veebikoosolek. Tervitussõnad lausus Riigikogu esimees Jüri Ratas. Ettekannetega esinesid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere („Sada aastat liidus loodusega“), Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann (“Omariikluse vaimukultuuriline mõõtkava”), ajaloolane Küllo Arjakas („Eesti Vabariigi saatusehetked“) ja Eesti Rahvusringhäälingu teadustoimetaja Maarja Merivoo-Parro („Seisukohad ja istekohad“).

Riigikogu juhatus ja Eesti Lipu Selts kutsusid rahvast üles heiskama hommikul majadel ning lipuväljakutel riigilipud.

Eesti Lipu Selts

Jaan Poska Fond

Kindral Johan Laidoneri Selts

Eesti Muinsuskaitse Selts

Jaan Tõnissoni Selts

Konstantin Pätsi Muuseum

 

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here