Rahandusminister tõi avalikkuse ette olukorra, mis jäi maha eelmisest valitsusest

0
54

Rahandusminister Pentus-Rosimannuse postitus on täismahus selline:

Viimastel päevadel oleme Rahandusministeeriumi poolelt avalikuks teinud hulga numbreid, mis eelmist aastat iseloomustama jäävad. Esimese teate peale kiirustas ametist lahkunud rahandusminister endale medalit kaela riputama ja iseennast tehtu eest tänama. Olgu tal see lõbu. Tegelik pilt on selline, et viimastel aastatel kaevatud eelarveaugust väljaronimine võtab aastaid ja saab olema üks tõsine matk. Oluline on ka tähele panna, et lodevast rahanduspoliitikast tingitud puudujääk ei tulnud koroonakriisiga, probleem on pikaajalisem. Eelkõige tänu ettevõtjate kiirele ja paindlikule reaktsioonile on kriisimõju väiksem kui kevadel karta oli. Varasemate aastate eelarvedistsipliini käest laskmine sööb aga ettevõtjate pingutuse tulemused ja suurema maksulaekumise kiiresti.

Tihti küsitakse, kas sellise pärandatud puudujäägiga on rahandusministeeriumis eelarvet tehes kärpimine vältimatu ja et mida me siis kärpima lähme. Lühike vastus – keset kriisi tuleb kärbete asemel esimese asjana taastada distsipliin ja kui midagi kärpida, siis unistusi lõputult kasvavatest püsikuludest ja jooksvast ülekulust.

Uued maksud? Varamaksud? Ei tule selle valitsuse ajal mingeid uusi varamakse. Tegelikult on eelarvedistsipliini juurde naasmine kõige parem ravim nii kärbete kui ka uute maksude vastu.

Enne veel kui faktide ja numbrite juurde lähen – vaktsineerimine. Eile õhtune nõupidamine eurogrupi ministritega kinnitas üle veendumust – vaktsineerimise tempost ja suutlikkusest sõltub kriisist taastumise tempo. Sõltub, kas konkreetne riik on Euroopas esimeste või tagumiste hulgas. Siin tuleb meil oma asju korraldada paremini, kui praegu. Kõvasti paremini.

Nüüd ilma kommentaarideta mõned numbrid, iseloomustamaks olukorda:

Valitsussektori 2020. a eelarve puudujääk ulatus esialgsetel andmetel 5,5%ni SKPst. Teisisõnu tehti kulusid 1,46 miljardit rohkem, kui tulusid oli.

Defitsiit tuleb peamiselt keskvalitsusest: 1,16 miljardit eurot; -4,4% SKPst.

Maksulaekumised vähenesid võrreldes 2019. aastaga 108 miljoni euro võrra. Sellegipoolest – tänu ettevõtjate kiirele kohanemisele ja vastupanuvõimele oli maksulaekumine tervikuna parem kui kriisi algul kardeti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud (s.o kulud ilma välisvahendite ja teistesse sektoritesse edasiantavate maksudeta) kasvasid 2020. a 798 miljoni euro võrra ehk 11,4% (7,77 mld vs 6,97 mld €). Kõige rohkem mõjutas seda kasvu mitte investeeringute lisandumine, vaid kodumaiste ettevõtlustoetuste ja sotsiaaltoetuste suurenemine (621,9 mln € võrra ehk 12,7%.)

Majandamiskulud on püsinud aastases võrdluses suhteliselt stabiilsel tasemel, kasv 21,3 mln eurot ehk 2,6%, sh kasvasid meditsiini- ja hügieenikulud 53 mln euro võrra, lähetuskulud vähenesid 14 miljoni euro võrra.

Eelarve defitsiit on seega tekkinud eelkõige kulude kiirest kasvust ning seetõttu tuleb eelarve olukorra parandamise võimalusi leida lähiaastatel eelarve kulude paisutamisest hoidumise poolelt – kulud peavad kasvama aeglasemas tempos, kui kasvab majandus.

ÄRILEHT

JÄTA KOMMENTAAR

Please enter your comment!
Please enter your name here